Teadustegevus

Rahvusvahelised suhted võtavad üldjuhul tähelepanu alla maailmapoliitikas osalejate huvid ja võimalused; üksteist siduvad heaolu ja julgeoleku teemad; ning võimalikud koostöö- ja vastasseisude lahendid selles korrapäraselt struktureeritud (või kaootilises) maailmas. Kitsamalt on selle uurimissuuna all käsitletud suveräänsuse jagamatusest ja rahvusvahelise korra muutustest tulenevaid pingeid, samuti pikaajalisi ja lahendamatutena näivaid konflikte raamistatuna geopoliitiliste, välispoliitiliste, julgeolekupoliitiliste, biopoliitiliste, identiteedi- ja mälupoliitiliste teoreetiliste lähenemistega.

Uurimissuunda juhib: Eiki Berg

Seotud töötajad: Andrey Makarychev, Shpend Kursani, Heiko Pääbo, Raul Toomla, Ana-Maria Albulescu, Thomas Linsenmaier, Kristel Vits

Seotud uurimisrühmad

De facto riikide uurimisrühm

Võrdleva poliitika uurimissuuna fookuses on poliitilised institutsioonid ja protsessid, poliitiline käitumine, poliitilised ideed ja ideoloogiad ning avalik arvamus ja poliitilised väärtused ja hoiakud. Uuritakse demokraatiat ja valimisi, erakondi ja parteisüsteeme, valijakäitumist, ühiskondlikke lõhesid ja nende muutumist, sh üleilmastumise, Euroopa integratsiooni ja erinevate kriiside kontekstis. Oluliseks fookuseks on ohud demokraatiale, sh populismi ja autokraatia esiletõus, äärmuslus, madal osalusaktiivsus, polariseerumine, radikaliseerumine, ning võimalused neile vastu seista ning demokraatlikke institutsioone, protsessi ja väärtusi tugevdada. Uurimissuuna raames tehtav teadustöö keskendub peamiselt Euroopa riikidele.

Uurimissuunda juhib: Piret Ehin

Seotud töötajad: Martin Mölder, Mihkel Solvak, Liisa Talving, Andres Reiljan, Edgars Eihmanis, Ville Haapanen

Poliitikateooria uurimissuund Skytte instituudis vaatleb poliitiliste ideoloogiate ja demokraatlike institutsioonide aluspõhimõtete kujunemist genealoogilises plaanis, suhestudes varasemate ajastute poliitiliste ideedega. Viljeldakse nii kontekstuaalset poliitilise mõtte ajalugu, õigusteooriat kui ka mõisteajalugu, sh metarefleksiooni nende lähenemiste üle. Suuna keskmes on liberalismi, demokraatia, rahvusluse, patriotismi, kosmopolitismi, suveräänsuse, inimõiguste ja rahvusvaheliste suhete teooriate ajalooline kujunemine ja areng tänapäevani. Peamiseks fookuseks on hetkel 1) rahvaste enesemääramise idee ja põhimõte valgustusest kaasajani; 2) autonoomia, omavalitsuse, kodanikuühiskonna ja isemajandamise ideed 19. sajandist kaasajani; 3) demokraatia ja autoritarismi teooriad ning konkreetsete režiimide ideoloogiline põhjendamine 20. sajandi esimesel poolel; 4) Nõukogude „föderalismi“ ideoloogilised alused; 5) „rahvaste sõpruse“ idee Nõukogude Liidus; 6) rahvusriikluse teooriad ning väikeriikide ja -rahvaste idee; 7) rahu ja rahvusvaheliste suhete teooriad.

Uurimissuunda juhib: Eva Piirimäe

Seotud töötajad: Hent Kalmo, Juhan Saharov, David Ilmar Lepasaar Beecher, Liisi Veski, Oliver Rowe

Seotud uurimisrühm

Uurimisrühm rahvaste enesemääramises

Venemaa ja Euraasia uuringud on lai interdistsiplinaarne valdkond, mis hõlmab Põhja-Euraasia ajaloo, poliitika, majandusarengu, ühiskonna ja kultuuri uuringuid. Selle geograafiline ulatus on määratud nõukogude pärandiga, kuid praegu jätab see tavaliselt välja ELi liikmesriigid ja kandidaatriigid ning keskendub piirkondadele, kus Euroopa tõmme on suhteliselt nõrgem ja kus on märkimisväärselt levinud erinevad identifitseerimise viisid Aasia või Euraasiaga.

Seotud töötajad: Andrey Makarychev, Elena Pavlova, Aigerim Nurseitova, Natalia Kovyliaeva, Roman Bogdanov, Azniv Tadevosyan

Balti uuringute uurimissuund keskendub regiooniuuringute perspektiivist Eesti koduregiooni uurimisele ja selle regiooni tutvustamisele rahvusvahelisel tasandil. Suuna võib jagada kaheks põhiliseks teemavaldkonnaks: ajalooline areng ja tänapäeva arengud. Esimene keskendub protsessidele, milles Balti riigid kasvasid välja Vene impeeriumist, otsides oma kohta laiemas Läänemere ruumis. Teine suund analüüsib kasaegseid poliitilisi ja ühiskondlikke arenguid, fookusega Eestile. Ka tänapäevaseid arenguid vaadeldakse laiemas Läänemere regiooni kontekstis.

Uurimissuunda juhib: Catherine Gibson

Seotud töötajad: Liisi Veski, Juhan Saharov, Piret Ehin, Martin Mölder, Heiko Pääbo, David Ilmar Lepasaar Beecher, Mari-Liis Sulg

Euroopa Liidu uuringud Johan Skytte poliitikauuringute instituudis keskenduvad Euroopa integratsiooni ajenditele, dünaamikale ja tagajärgedele ning Euroopa Liidu institutsioonidele, poliitikale ja poliitikakujundamise protsessidele. Neli olulisemat fookust on 1) liidu tasandi demokraatia, sh Euroopa Parlamendi valimised, hääletamiskäitumine Euroopa Parlamendis ning liidu otsustusprotsessid ning nende võimalikud reformid 2) majanduslik valitsemine, majandus- ja sotsiaalpoliitikad Euroopa Liidus, 3) liidu tasandi ja liikmesriigi tasandi normide, institutsioonide ja poliitikate vastastikused mõjud, 4) liidu laienemine ja suhted naabermaadega, eriti idanaabrusriikidega.

Uuringusuunda juhivad: Piret Ehin, Stefano Braghiroli, Edgars Eihmanis, Thomas Linsenmaier, Maili Vilson

Seotud töötajad: Edgars Eihmanis, Thomas Linsenmaier, Maili Vilson, Thomas Linsenmaier, Sandra Hagelin

E-valitsemise uurimissuunad instituudis keskenduvad kolmele valdkonnale. Esiteks, digitaalne osalemine ja eelkõige e-valimise kasutamise levik, mustrid ja usaldus tehnoloogia vastu ehk mis tingimustel ja kuidas elanikud digitaalselt osalevad ja millised tehnoloogiad suurendavad nende usaldust selle vastu. Teiseks, digitaalsed proaktiivsed ning elusündmusteenused ning nende efektiivsuse suurendamine masinõppe mudelite abil ehk kuidas integreerida digitaalsete teenuste osutamiseks vajalikke andmestikke, kuidas teenuse osutamist automatiseerida ja masinõppe abil suunatumaks ja personaalsemaks teha. Samuti, kuidas mõõta teenuse mõju läbi teenuse kasutamise genereeritud andmete ning kuidas seda mõju hinnangu leidmist automatiseerida. Kolmandaks, piiriüleste e-teenuste loomine ja selle administratiivsed ning tehnilised probleemid koos teenuse mõju hindamise võimalustega.

Uurimissuuna juhid: Mihkel Solvak, Vincent Homburg

Seotud töötajad: Andres Võrk, Taavi Unt, Peeter Leets, Stefan Dedovic, Bogdan Romanov, Art Alishani, Logan Carmichael, Biao He, Piret Ehin

Seotud uurimisrühmad

E-valitsemise ja avalike digiteenuste ERA õppetool IT mõju-uuringute keskus

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) on alates 2007. aastast olnud usaldusväärne partner neile, kes väärtustavad teaduspõhist, läbimõeldud ja tulevikku vaatavat otsustamist. Töötame tihedas koostöös teadusasutuste, era- ja avaliku sektori ekspertidega, viies ellu rakendusuuringuid, arendades haridusprojekte ning panustades laiemalt ühiskondlikku arengusse.

Meie projektid on suunatud avaliku ja erasektori tegevuste toetamisele Eestis, samuti oleme osalenud ja juhtinud projekte, mida rahastavad muu hulgas Horizon Europe, Horizon 2020, LIFE, EU Justice, Erasmus+ ja Interreg.

Meie mitmekesine ja kogenud meeskond katab kogu uurimis- ja arendusprotsessi: projektijuhid, analüütikud, koolitajad, mõjuhindajad, sidusrühmade kaasajad, sotsiaalse muutuse ellukutsujad ja kommunikatsioonispetsialistid töötavad koos, et tagada igale projektile just sellele sobivaim kompetents.

Tartu Ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus

Käitumuslik poliitikakujundamine valikuarhitektuuri nutika kujundamise ja selle abil inimeste valikute ja otsuste nügimise (müksamise) läbi on maailmas laialt populaarsust kogumas. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD andmetel on nn. nügimisüksusi (nudge unit) valitsuste ja kohalike omavalitsuste juures tegutsemas üle saja. Kokku on selliseid üksusi maailmas üle 300. Siiski on nügimine vaid üks paljudest käitumusliku poliitikakujundamise töövahendeist. Hoolimata kasvavast populaarsusest nii poliitikakujundajate kui teadurite hulgas, on tõhusate tõenduspõhiste käitumuslikult kavandatud sekkumiste uurimisel veel väga pikk tee minna. Teine samuti viimasel ajal enam tähelepanu saanud uurmisvaldkond on rahaline heaolu, selle olemuse lahtimõtestamine ning selle suurendamise viiside tõenduspõhine arendamine. Enam kui viiekümnes riigis on rakendamisel riiklikud finantskirjaoskuse strateegiad, mille lõppeesmärgina nähakse rahalise heaolu paranemist. Tegelikkuses pole aga seni tõendeid, et rahatarkuse jagamine rahalisele heaolule olulist mõju avaldaks. Samuti vajavad arendamist rahalise heaolu mõõdikud.

Uurimissuunda juhib: Leonore Riitsalu

Seotud töötajad: Kristjan Pulk, Pirjo Turk

Seotud projektid

Inimkeskne lähenemine rahalise heaolu suurendamiseks

Uurimisrühm rahvaste enesemääramises, mille teadustöö keskendub rahvaste enesemääramise idee ajaloole valgustusest külma sõja lõpuni.

IT mõju-uuringute keskus (CITIS), mis tegeleb avalike e-teenuste majanduslike, poliitiliste ja ühiskondlike mõjude hindamisega.

E-valitsemise ja avalike digiteenuste ERA õppetool (ECePS), mis on e-valitsemise, avalike digiteenuste ning andmetepõhise avaliku sektori innovatsiooni teadusrühm.