Teadustegevus

Johan Skytte poliitikauuringute instituudis tehtav teadustöö hõlmab nii politoloogia põhivaldkondi kui ka regiooniuuringuid. Peamised uurimissuunad on:

Instituut on Euroopa Poliitikauuringute Konsortsiumi (ECPR) liige.

Hiljuti avaldatud teadustööd

Instituudi juures tegutsevad

E-valitsemise ja avalike digiteenuste ERA õppetool (ECePS), mis on e-valitsemise, avalike digiteenuste ning andmetepõhise avaliku sektori innovatsiooni teadusrühm.

Venemaa ja Euraasia uuringute keskus (CEURUS), mis koondab eksperte Venemaa, Euraasia ja Ida-Euroopa suhete uurimiseks.

IT mõju-uuringute keskus (CITIS), mis tegeleb avalike e-teenuste majanduslike, poliitiliste ja ühiskondlike mõjude hindamisega.

De facto riikide uurimisrühm, mis pakub ekspertiisi “riikide” kohta, mida maakaardilt ei leia.

Uurimisrühm rahvaste enesemääramises, mille teadustöö keskendub rahvaste enesemääramise idee ajaloole valgustusest külma sõja lõpuni.

V-Dem regionaalne keskus ehk V-Dem Ida-Euroopa ja Venemaa regionaalne keskus uurib demokraatiat postkommunistlikes ühiskondades.

Tartu Ülikooli Ukraina keskus (UTUC) koondab asjatundjaid ja ühendab jõupingutusi Ukraina rahva turvalise ja demokraatliku tuleviku loomiseks.

Küberpoliitika keskus koondab ülikooli eri teaduskondi ja instituute mitte-tehnilistes kübervaldkonna teemades

Käimasolevad teadusprojektid

  • Ajaraam: 2024 – 2026
  • Rahastamine: 50 000 EUR
  • Rahastaja: Fundacja Rozwoju Systemu Edukacji
  • Vastutav isik: Anna Beitane
  • Teised Skytte töötajad: Alar Kilp, Stefano Braghiroli, Yurii Kondratyk

ActIPLExi eesmärk on võidelda noorte seas polariseerumisega, tehes järgmist: (1) harides neid polariseerumisega kaasnevate ohtude osas, suurendades sellega seotud protsesside mõistmist ja suurendades teadlikkust polariseerumise võimalikest märkidest; (2) Isiklike kogemuste pakkumine, mis võib aidata motiveerida neid töötama positiivse dialoogi poole isiklikes ja poliitilistes olukordades, millega nad elus kokku puutuvad; (3) Teadmiste ja oskuste arendamine, mis aitavad neil konstruktiivselt ületada lahkarvamusi.

  • Ajaraam: 01.03.2025 – 31.12.2025
  • Rahastamine: 64 591 EUR
  • Rahastaja: Sihtasutus Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus
  • Vastutav isik: Stefano Braghiroli
  • Teised Skytte töötajad: Anna Beitane, Roberta Erkmaa, Maili Vilson, Ronek Jäär

Projekt käsitleb kahte väljakutset, millega Moldova kõrgkoolid silmitsi seisavad: 1) digipedagoogikate suurem integreerimine õppekavade arendamisse ja õppejõudude pideva professionaalse arengu tagamine; 2) EL-teemalise õpetamise ja õppimise edendamine Moldova noorte seas, arendades samal ajal nende kultuuridevahelist pädevust ja ülekantavaid oskusi. Seda tehakse õpetajate ja Moldova noorte õppijate otsese kaasamise kaudu. Lisaks on projekti eesmärk elukestva õppe ja digipädevuste kättesaadavuse tagamine kõigile kodanikele ning teadlikkuse tõstmine Eesti elanike seas. Need eesmärgid on kooskõlas Eesti-Moldova arengukoostöö maastrateegia, “Haridus 2030” ja “Euroopa Moldova 2023” eesmärkidega. Projekt tugineb varasematele koostööprojektidele Tartu ülikooli (TÜ) ja Moldova riikliku ülikooli (MSU) vahel (BEst4ME ja EST4MORE), laiendades tegevusi uutesse valdkondadesse ja sihtrühmadele, et säilitada ja kindlustada varasemaid tulemusi.

  • Ajaraam: 2023 – 2026
  • Rahastamine: 38 948 EUR
  • Rahastaja: Education, Audiovisual and Culture Executive Agency (EACEA)
  • Vastutav isik: Andrey Makarychev

Projekt HER-UKR: ELi pärandidiplomaatia väljakutsed ja võimalused Ukrainas käsitleb kultuuripärandi rolli ELi välistegevuses. 15 ülikoolist koosnev konsortsium koondab interdistsiplinaarseid teadmisi ELi välispoliitika, Ida-Euroopa mälupoliitika ja pärandi tavade kohta. HER-UKRi eesmärk on uurida ELi potentsiaali väärtustel põhineva osalejana pärandipoliitikas, keskendudes kolmele alateemale: 1) ELi kultuuripärandidiplomaatia demokraatia ja Euroopa väärtuste edendamiseks; 2) konfliktide ennetamine, keskendudes vaidlustatud pärandile; 3) pärandi kaitse ja rekonstrueerimine.
HER-UKR kasutab 2021. aasta ELi kultuuripärandi kontseptsiooni konfliktides osalemise põhimõtteid Ukraina juhtumi raamistikuna, kus kultuuripärand on jätkuvalt väga vaidlustatud. Projekti eesmärk on 1) stimuleerida teadusuuringuid ELi pärandidiplomaatia kohta; 2) edendada ELi pärandidiplomaatia alast õpetust; 3) koondada teadmisi Ida-Kesk-Euroopa pärandipoliitika kohta; 4) anda Euroopa poliitikakujundajatele tugev teadustööalane asjatundlikkus Ukraina kultuuripärandi valdkonna konstruktiivseks arendamiseks; 5) jälgida uusi tendentse kultuuripärandipoliitikas; 6) töötada välja levitamisvahendid, mis suurendavad projekti mõju.
Eesmärke rakendatakse 8 tööpaketi kaudu. WP1 hõlmab projektijuhtimist. WP2 keskendub andmete kogumisele 1) ELi algatuste kaardistamise kaudu pärandidiplomaatias ning 2) intervjuude ja fookusgruppide kaudu sidusrühmade ja poliitikakujundajatega. WP3 hõlmab kogutud andmete analüüsi ja teadusartiklite koostamist. WP4 on seotud hariduse ja koolitusega: COIL kursuse, MOOCi, koolituste ja seminaride arendamine. WP5 töötab välja algoritmi UKROPEDIA otsingumootori jaoks. WP6-s koostab konsortsium WP2-4 tulemuste põhjal poliitikasoovitused. Vahetulemustest antakse teada HER-UKRi uudiskirjas ning selle kommunikatsiooni- ja levitamisstrateegia kaudu.

  • Ajaraam: 2023 – 2026
  • Rahastamine: 68 750 EUR
  • Rahastaja: European Commission
  • Vastutav isik: Andrey Makarychev

Euroopa Liit (EL) ja selle liikmed on pikka aega olnud ülemaailmse valitsemise peamised toetajad. Siiski arvatakse, et reeglitel põhinev rahvusvaheline kord ja mitmepoolsus on üldjuhul kriisis. Esilekerkivad riigid ja populistlikud jõud on vaidlustanud ja esitanud nõudmisi ülemaailmsele valitsemisele, mille tulemuseks on sageli rahvusvahelise koostöö ummikseis. Venemaa sõda Ukrainas õõnestab tõenäoliselt veelgi võimet tegeleda globaalprobleemidega. Projekt ENSURED, milles osaleb 14 partnerit EList, USAst ja BRICS-riikidest, uurib, kuidas EL ja selle liikmed saavad vaidlustatud ja muutuvas maailmas ümber kujundada ja kaitsta ülemaailmset valitsemist, et muuta see tugevamaks, tõhusamaks ja demokraatlikumaks. Rahvusvaheliste institutsioonide ja ELi välispoliitikat käsitleva kirjanduse eri valdkondi integreerides töötab ENSURED välja ülemaailmse valitsemise ümberkujundamise kontseptuaalse raamistiku. Selles visandatakse kolmnurkne dilemma, milles EL ja selle liikmed peavad tegema valikuid ülemaailmse valitsemise tugevuse, tõhususe ja demokraatia vahel. Sellega seoses kaalutakse ka mitmepoolsuse erinevaid stsenaariume üleminekujärgus olevas vaidlustatud maailmas. Viie poliitikavaldkonna juhtumiuuringute, kvantitatiivse analüüsi ja ekspertide küsitluse abil hinnatakse ja võrreldakse empiiriliselt ülemaailmse valitsemise ümberkujundamise kasutamata potentsiaali. Seega tuuakse esile valdkonnad, kus ülemaailmse valitsemise ümberkujundamine on kõige tõenäolisem. Selle empiirilise analüüsi põhjal toetab ENSURED ELi ja selle liikmeid mitmepoolsuse ümberkujundamisel ja kaitsmisel. Selles visandatakse strateegilised valikud ning töötatakse välja otsustustugi- ja sidetooted, mida EL ja selle liikmed saavad kasutada, näiteks veebipõhine tööriistakomplekt, poliitikasoovitused ja strateegilised narratiivid. ENSURED edendab seega meie teadmisi ülemaailmse valitsemise ümberkujundamisest ning annab ELile ja selle liikmetele vahendid, et navigeerida üleminekujärgus olevas maailmas.

  • Ajaraam: 2024 - 2027
  • Rahastamine: 112 744 EUR
  • Rahastaja: European Commission
  • Vastutav isik: Andrey Makarychev


Milliseid strateegiaid kasutavad autoritaarsed riigid teabe kontrollimiseks väljaspool oma piire? Kuigi desinformatsiooni levitamisele kui välismaistele mõjudele on pööratud suurt tähelepanu, on teabe mahasurumise strateegiate süstemaatiliseks lahkamiseks vähe tehtud. Analüüsides viise, kuidas Venemaa, Hiina, Etioopia ja Rwanda teavet alla suruvad, ARM projekt aitab mõtestada, tuvastada ja käsitleda teabe allasurumist kui välismaist teabega manipuleerimist ja sekkumist (FIMI) autoritaarsete riikide poolt siseriiklikult, Euroopas ja Euroopas resideeruvate diasporaa kogukondade seas. Hiina ja Venemaa on valitud kaheks suurriigiks, mis on oma välispoliitika osana väga aktiivsed teabe haldamisel. Ehkki Etioopia ja Rwanda on ülemaailmsel areenil vähem mõjukad, on need ühed Aafrika riigid, kes on riikidevahelistes repressioonides enim kaasatud. Kuna Euroopas on palju diasporaa populatsioone, tuleks nende ulatust analüüsida ja mõista nende teabe allasurumise tagajärgi. Kontseptualiseerides teabe summutamise FIMI osana, avardab ARM projekt FIMI-le väljakujunenud lähenemist, mis on traditsiooniliselt keskendunud vaid desinformatsioonile. Teabe mahasurumise mõiste piiritlemisega autoritaarsete režiimide strateegilises tööriistakastis, aitame kaasa teaduslikele aruteludele, kuidas autokraatiad manööverdavad oma võimubaasi tugevdamiseks. Teabe summutamise taktikate, tehnikate ja protseduuride väljaselgitamisel koostame tööriistakomplekti, mis sisaldab soovitusi teabe summutamise operatsioonide vastu võitlemiseks, võttes arvesse sihtrühmade riske ja haavatavust. Kogu projekti kestvuse jooksul kaasame kaitsjate kogukonna: poliitika ja kodanikuühiskonna võtmeisikud, kes püüavad avastada, mõista ja reageerida ohtudele, mis tulenevad autoritaarsete režiimide teabe allasurumisest.

  • Ajaraam: 01.08.2025 – 31.12.2025
  • Rahastamine: 57 500 EUR
  • Rahastaja: Välisministeerium
  • Vastutav isik: Andrey Makarychev

Kokkuvõttes on projektil kolm peamist eesmärki:
1. Integreerida sotsiaalmeediapõhised mõjutuskanalid, mis mõjutavad Eesti venekeelse avaliku arvamuse kujundamist, Vene "julgeolekuaparaadi" laiemasse struktuuri.
2. Tuvastada ja nähtavale tuua erinevad "keelemängud" ja sisuliste küsimuste teemal vaikimise mustrid Vene ja venemeelses veebimeedias.
3. Selgitada venemeelsete narratiivide ja kujutiste mobiliseerivat potentsiaali.
Uurimishüpotees: Praegune nihe ideoloogiast „terve mõistuse pragmaatilisuse“ suunas Venemaa ja venemeelsete propagandistlike narratiivide puhul tugineb kahele kõnekujundile: Venemaalt lähtuva ohu eitamine ja Ukraina sõja normaliseerimine. Olles ühe ja sama mündi kaks külge, on need mõeldud Eesti välispoliitika normatiivsete aluste õõnestamiseks, eriti Ukraina suhtes.
Uurimuse üldine teoreetiline taust põhineb kahel üksteist täiendaval kontseptsioonil. Üks neist on populaarne geopoliitika, mis uurib, kuidas geopoliitilised narratiivid ringlevad mitte-eliidist avalikkuse seas, sealhulgas diskursused, mida reprodutseeritakse ja propageeritakse veebimeedia (nii traditsioonilise kui ka uue/sotsiaalmeedia) kaudu. Rahvapärane julgeolek on analüütiline lähenemine, mis vaatleb tavainimese tasandit (mitteprofessionaalsed teadmised, visioonid ja arusaamad mitmekordsest ebakindlusest) läbi kohaspetsiifilise prisma.
See projekt erineb paljudest teistest sama valdkonna omadest mitmel põhjusel. Esiteks, uurimisobjektid on manipuleerivad valeuudised ja desinformatsioonivood, mis levivad Eesti meediaruumis ning mida toodavad videoblogijad ja YouTube’i mõjuisikud, kes positsioneerivad endid “kohalikena”, st Eesti kodanike või elanikena. Teiseks, erinevalt suuremast osast akadeemilisest kirjandusest, vaadeldakse projektis populaarse geopoliitika ja rahvapärase julgeoleku valdkondi mitte lihtsalt erinevate narratiivide kooslusena, mis peegeldavad mitte-eliidi arusaamu rahvusvahelisest poliitikast, vaid eelkõige märkimisväärse õõnestuspotentsiaaliga ründevahenditena.

  • Ajaraam: 2024 – 2027
  • Rahastamine: 33 048 EUR
  • Rahastaja: Erasmus+ France Agency
  • Vastutav isik: Eva Piirimäe
  • Teised Skytte töötajad: Juhan Saharov, Liisi Veski

Laienevate lõhede ja enneolematult naasnud sõja ajal Euroopas on eurooplastel hädavajalik selgitada sõnade muutuvat kasutust ja väärkasutust. Uurides ajaloolist semantikat üle-Euroopalises mastaabis ning töötades välja kergesti kättesaadava materjali Euroopa keelte kesksete vaieldavate mõistete kohta, püüab LexiECO tuua pilku kodumaistes ning rahvusvahelistes aruteludes üles kerkinud semantilised küsimused, aitamaks meil seeläbi paremini mõista Euroopa mitmekesisust. Projekti tulemusel töötatakse välja esmane pakett - 20 sissekannet – olulistest mõistetest, igaühes 6+ konstitutiivset artiklit, mis illustreerivad semantilisi lõhesid eurooplaste vahel ja annavad võtmeid nende ületamiseks. Sissekanded on rikastatud haridusmaterjalidega ning kättesaadavad Euroopa mastaabis loodud püsivas ning edasiarendatavas online portaalis. Valitud kaastööd avaldatakse ka trükiversioonis, samuti korraldatakse töötubade sari ja meediakampaania suunamaks võimalikke sihgruppe (sh poliitikakujundajaid) neid ressursse kasutama. LexiECO tulemusena paranevad eurooplaste teadmised ja oskused võtmemõistete tähenduste muutumise dünaamikast ja eksisteerivatest lõhedest Euroopa tasandil, Hispaaniast kuni Ukrainani. See pakub avatud juurdepääsuga veebiressurssi, kus kasutajad võivad lihtsalt leida selgitusi kesksete, kuid ambivalentsete kontseptsioonide kohta, toetatuna mitmekeelsete analüüsidega. See on oluline eeltingimus vastastikuste mõistmisraskuste ületamiseks, arvestades Euroopa poliitilise sõnavara märkimisväärseid muutusi viimastel aastakümnetel.

  • Ajaraam: 2025 – 2027
  • Rahastamine: 88 188 EUR
  • Rahastaja: Swedish Institute
  • Vastutav isik: Dmytro Khutkyy
  • Teised Skytte töötajad: Maili Vilson, Thomas Luke Pritchard

Linköpingi Ülikooli ja Tartu Ülikooli korraldatud STRIDE programm toetab avaliku halduse, poliitikakujundamise ja kodanikuühiskonna spetsialiste, kes on oma karjääri alguses või keskel, demokraatlike muutuste edendamisel. Programm keskendub demokraatlikule valitsemisele, digitaalsele ümberkujundamisele ja juhtimisele, pakkudes teadmisi Rootsist ja Eestist, kes on digitaalse valitsemise ja demokraatia alal ülemaailmsed teerajajad.

Osalejad uurivad selliseid kriitilisi teemasid nagu tehisintellekti eetika, järelevalve, institutsiooniline usaldus ja digitaalne kaasamine, saades praktilisi vahendeid, et tugevdada valitsemist ja poliitikakujundamist oma kodumaal. Programm ühendab endas veebimooduleid ja õpikogemust Rootsis ja Eestis, kus toimuvad ekspertide juhitud loengud, õppekäigud ja praktilised töötoad. Osalejad saavad kasu ka tugevast erialasest võrgustikust, mis soodustab piiriülest koostööd kolleegidega kogu piirkonnas.

Programm on suunatud uue põlvkonna muutuste tegijatele, kes loovad kaasavamat ja vastupidavamat demokraatiat.

  • Ajaraam: 2023 - 2025
  • Rahastamine: 100 000 EUR
  • Rahastaja: Euroopa Komisjon
  • Vastutav isik: Piret Ehin
  • Teised Skytte töötajad: Stefano Braghiroli, Maili Vilson, Kristina Muhhina

Jean Monnet programmist toetatud demokraatia turgutamise tippkeskus (REPAIR) edendab Euroopa Liidu alast teadus- ja õppetööd, keskendudes demokraatia toimimisega seotud väljakutsetele ja võimalikele lahendustele. Nimetatud väljakutsete alla kuuluvad kodanike rahulolematus demokraatia toimimisega, kuhtunud usaldus poliitiliste institutsioonide vastu, ebalev toetus demokraatliku valitsemise aluspõhimõtetele, madal valimisaktiivsus, populistlike, äärmuslike ja euroskeptiliste erakondade ja liikumiste esiletõus, poliitiline politiseerumine ja radikaliseerumine, parteisüsteemide ebastabiilsus ning mitmete poliitiliste tegutsejate soovimatus järgida demokraalikke reegleid ning aktsepteerida vabade ja ausate valimiste tulemusi. REPAIR arendab ja uuendab Euroopa Liiduga seotud õppekavasid ja ainekursusi Tartu Ülikoolis, aitab mõista ohtusid ja väljakutseid, millega demokraatlikud ühiskonnad silmitsi seisavad, ning pakub neile lahendusi, ning korraldab Euroopa Liidu alaseid koolitusi Eesti koolides töötavatele ühiskonnaõpetuse õpetajatele. Oma eesmärkide saavutamisel teeb tippkeskus koostööd nii Eesti kui välismaiste kõrgkoolidega, üldhariduskoolidega ja avaliku sektori ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

Projekti lehekülg

  • Ajaraam: 2025 – 2026
  • Rahastamine: 32 023 EUR
  • Rahastaja: Global Engagement Center, US State Department
  • Vastutav isik: Piret Ehin
  • Teised Skytte töötajad: Oksana Belova-Dalton, Dmytro Khutkyy,

Projekti eesmärk on vähendada Eesti venekeelse elanikkonna vastuvõtlikkust Vene Föderatsiooni valeinfole ja propagandanarratiividele. Peamised ülesanded on:
1) monitoorida Vene Föderatsiooni poolt toetatud valeinfo kampaaniaid ja narratiive ning nende levikut meedias ja sotsiaalmeedias, fookusega narratiividel, millel on potentsiaali omada mõju ja kahjustada Eesti huve, sh narratiivid, mis õõnestavad demokraatiat ja demokraatlikke institutsioone, moonutavad ajalugu, ohustatavad julgeolekut, kahjustavad ühiskondlikku sidusust või Eesti ja tema liitlaste legitiimsust ja reputatsiooni.
2) paljastada ja kummutada taolisi valeinfo kampaaniaid ja narratiive
a) pakkudes loenguid ja töötubasid Eesti venekeelsetele elanikele, sh õpilased, üliõpilased, noored, eakad jt sihtrühmad;
b) luues kvaliteetset sisu (artiklid, intervjuud) Eesti venekeelse meedia tarbeks;
c) koostades kaks analüütilist raportit, mis kajastavad Vene valeinfo narratiivide levikut ja retseptsiooni Eestis, sh meedias ja sotsiaalmeedia vahendusel.

  • Ajaraam: 2025 - 2026
  • Rahastamine: 99 975 EUR
  • Rahastaja: Välisministeerium
  • Vastutav isik: Piret Ehin
  • Teised Skytte töötajad: Dmytro Khutkyy, Oleksii Kolesnykov

Projekt uurib, kuidas sotsiopoliitilised lõhed Ukrainas on täiemahulise sõja käigus muutunud ning millised on nende arengute tagajärjed riigi demokraatlikule tulevikule. Ukraina poliitikat on traditsiooniliselt mõjutanud piirkondlikud, keelelised ja geopoliitilised lõhed, kuid sõda on neid varasemaid piire hägustanud ning samal ajal loonud uusi jaotusi. Uuring keskendub neljale põhisuunale: (1) geopoliitiliste hoiakute arengule, sealhulgas hoiakud Lääne, Venemaa ja euroatlantilise integratsiooni suhtes; (2) piirkondlike identiteetide muutumisele nii Ukrainas kui ka diasporaa hulgas; (3) sõjakogemustest tulenevatele uutele lõhetele, sealhulgas tsiviilelanike, kaitseväelaste ja veteranide, sisepõgenike ja kohalike, diasporaa ja kodumaal elavate elanike vahel; ning (4) hoiakutele demokraatia, institutsioonide ja režiimivalikute suhtes. Projekti tulemused hõlmavad kahte eelretsenseeritud teadusartiklit, lõpparuannet Eesti Välisministeeriumile koos poliitikasoovitustega ja ettekandeid rahvusvahelistel konverentsidel.

  • Ajaraam: 2023 - 2029
  • Rahastamine: 659 375 EUR
  • Rahastaja: Euroopa Komisjon
  • Vastutav isik: Mihkel Solvak
  • Teised Skytte töötajad: Andres Võrk

Selle projektiga moodustab Tartu Ülikool koos Tartu Ülikooli Kliinikumiga personaalmeditsiini keskuse (TeamPerMed), mis ühendab genoomika, IT, kliinilise meditsiini ja sotsiaal-majandusliku analüüsi valdkonna ekspertteadmised. Eesmärk on luua skaleeritav raamistik kliiniliste juhiste ja kliiniliste otsuste tugisüsteemide (CDS) väljatöötamiseks, mida saaks tõhusalt tervishoiusüsteemidesse integreerida.
Meie välispartnerite Erasmus Medical Centre ja Helsingi Ülikooli juhendamisel püüab TeamPerMed saada tunnustatud piirkondlikuks/Euroopa liidriks elektrooniliste tervise- ja genoomikaandmete kasutamisel haiguste põhjuste ja arengu avastamiseks.
TeamPerMed aitab kaasa digitaalsele transformatsioonile tervishoius, töötades välja protokolle ja vahendeid, mis võimaldavad tervishoiuandmeid teadusuuringutes ja ravis paremini ära kasutada. Kaudselt aitame kaasa rohelisele transformatsioonile, kuna meie uurimistulemused võimaldavad tervishoiusüsteemidel tõhusamalt toimida. TeamPerMedi väljatöötatud tehnoloogia, tööriistad ja teadmised aitavad kaasa Euroopa konkurentsivõimele arenevas personaalmeditsiinisektoris, parandades tervishoiu kvaliteeti ja Euroopa kodanike elusid ning sillutades teed nn ’järgmise põlvkonna’ meditsiinile.

  • Ajaraam: 2024 - 2030
  • Rahastamine: 525 222 EUR
  • Rahastaja: Haridus- ja Teadusministeerium
  • Vastutav isik: Mihkel Solvak
  • Teised Skytte töötajad: Andres Võrk, Helen Eenmaa, Taavi Unt, Bogdan Romanov, Vincentius Martinus Franciscus Homburg

Tehisintellektil (TI) on tugev ja kasvav potentsiaal aidata lahendada väljakutseid paljudes ühiskondlikes valdkondades. Alusmudelite, näiteks suurte keelemudelite kasutamine suurendab TI võimekust keeruliste andmete tõlgendamisel ja lahenduste genereerimisel. Eesti Tehisintellekti Tippkeskuse (EXAI) eesmärk on edendada uuenduslikke metoodikaid, millega (1) luua tõhusaid ja usaldusväärseid analüüsi- ja ennustussüsteeme, mis kasutavad alusmudeleid; (2) rakendada juhtimismehhanisme ja piiranguid, et tagada keeruliste TI-süsteemide vastavus spetsifikatsioonile; (3) kohandada ja täiustada TI-süsteeme, et parandada rakenduste efektiivsust; ja (4) tagada TI-süsteemide turvalisus ja privaatsus. Rakendame loodud metoodikaid TI võimekuste edendamiseks Eesti fookusvaldkondades, sealhulgas e-valitsemises, tervishoius, äriprotsesside juhtimises ja küberturvalisuses.

  • Ajaraam: 2025 – 2026
  • Rahastamine: 97 155 EUR
  • Rahastaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
  • Vastutav isik: Helen Urmann
  • Teised Skytte töötajad: Andres Võrk, Ene Tubelt, Martin Mölder, Merle Mägi, Allan Allik, Sabina Trankmann, Anneli Saaroja

Uuringu eesmärkideks on anda ülevaade ennetavate meetmete kasutamisest perioodil mai 2017 – detsember 2023, tuginedes töötukassast saadavatele andmetele, anda hinnangud ennetavate meetmete seatud eesmärkide, asjakohasuse, tulemuslikkuse, jätkusuutlikkuse ning avaldunud soovitud mõju kohta. Samuti testida ennetavate meetmete (tööturukoolitus, tasemeõppes osalemise toetus, koolitus¬toetus ja kvalifikatsiooni omandamise toetamine) kohta esitatud hüpoteeside paikapidavust ning analüüsida iga meetme kohta püstitatud täpsustavaid küsimusi. Hindamistulemuste põhjal teha ettepanekuid meetmete tõhustamiseks ja hinnata nende ettepanekute teostatavust.

  • Ajaraam: 2025 – 2029
  • Rahastamine: 1 499 954 EUR
  • Rahastaja: Euroopa Komisjon
  • Vastutav isik: Catherine Helen Gibson
  • Teised Skytte töötajad: Roberta Erkmaa

Üheksateistkümnenda sajandi lõpuks ulatus Romanovide impeerium üle poole maakera, muutes tänasest Tallinnast Vladivostokini ulatuva territooriumi elanikud ühe ja sama impeeriumi alamateks. Ometi teame vähe sellest, kas elanikkond tundis vajadust üksteise abistamiseks häda ajal. Millistel asjaoludel tundsid inimesed kaastunnet kaugete teiste suhtes ja kui kaugele ulatus nende kaastunne? Mida need solidaarsused tähendasid ning kuidas need ideede, emotsioonide ja elatud kogemuste kaudu toimusid ja väljendusid? Kui solidaarsus võis ulatuda üle sellise multikonfessionaalse ja etniliselt heterogeense impeeriumi, siis kuidas rikastab Romanovide kogemus meie arusaama impeeriumist ja solidaarsusest kui näiliselt kokkusobimatutest mõistetest? EMPSOLID kasutab nendele küsimustele vastamiseks ebatraditsioonilist objektiivi. See on teerajaja afektiivsete praktikate uues ajaloos, mis keskendub esmakordselt eraviisilisele heategevusele kui meetodile, mis muudab solidaarsuse nähtavaks ja võimaldab meil uurida seda tegevuses. Projekti eesmärgid on järgmised: 1) jälgida solidaarsuse kontseptuaalset ajalugu keisririigis; 2) koguda ja analüüsida näiteid rohujuure tasandi erasektori heategevusalgatustest (heatahtlikud ja heategevuslikud ühendused, rahakogumiskampaaniad ja eraannetused) nelja piirkondlikult erineva Romanovi keisririigi piirialadel (Balti provintsid, Edela provintsid, Lõuna-Kaukaasia, Turkestan) aastatel 1855-1914 väljaspool annetajate ümbruskonda asuvate abisaajate nimel; ja 3) kaardistada digitaalselt annetuste voogusid ja võrgustikke, et saada ülevaade suurematest suundumustest ja ruumilistest mustritest heategevustegevuses. Projekti ambitsioonikas, detsentraliseeriv perspektiiv püüab kujutada ette Romanovide impeeriumi pikka XIX sajandit hõlmavat uut ruumilist ajalugu, mis põhineb piirkondi ühendavatel horisontaalsetel solidaarsuslõngadel, ning eeldab, et need heategevuslikud sidemed moodustasid olulise osa XIX sajandi impeeriume kokku hoidvast sotsiaalsest võrgustikust.

  • Ajaraam: 2025 - 2029
  • Rahastamine: 76 000 EUR
  • Rahastaja: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur
  • Vastutav isik: Catherine Helen Gibson
  • Teised Skytte töötajad: Heiko Pääbo, Janet Laidla

Projektis uuritakse, mil määral võiksid keisririigi-sisesed sidemed impeeriuumi piirialade vahel pakkuda uusi ruumilisi vaatenurki Vene impeeriumi ajaloole aastatel 1860–1917. Uurides, kuidas materiaalseid, intellektuaalseid ja personaalseid kokkupuutepunkte eri piirialade vahel kujutati kaartidel, mõtestati intellektuaalselt ning kujutati linnaruumis ja inimeste läbielatud kogemustes, püüab projekt heita valgust protsessidele, mille tõttu keisririigi piirialade omavahelised sidemed on jäänud historiograafias tihti varju või nähtamatuks. Sel viisil pannakse alus uudsele uurimisprogrammile, mis mõtestab piirialade omavahelisi kokkupuuteid mitte teisejärgulise nähtusena, vaid osana hilise Vene impeeriumi enese struktuurist. Projekt lubab panustada Balti perspektiiviga hetkel käimas olevatesse aruteludesse Vene keisririigi ajaloo dekoloniseerimise üle ning metodoloogiliselt edasi arendada polütsentrilist ajalookirjutust impeeriumi-sisestele kokkupuutepunktidele tähelepanu juhtimise teel.

  • Ajaraam: 2025 – 2026
  • Rahastamine: 49 255 EUR
  • Rahastaja: Sotsiaalkindlustusamet
  • Vastutav isik: Doris Pavlov
  • Teised Skytte töötajad: Sabina Trankmann, Kristiina Vain, Helen Urmann

Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste tulemuslikkuse uuringu eesmärgiks on analüüsida perepõhise asendushoolduse tugiteenuste kättesaadavust, tulemuslikkust ja arendusvõimalusi Eestis, lähtudes kasuperede, kohalike omavalitsuste, tugiteenuste osutajate ning rahvusvaheliste praktikate vaadetest.

  • Ajaraam: 2025 – 2027
  • Rahastamine: 99 100 EUR
  • Rahastaja: Haridus- ja Teadusministeerium
  • Vastutav isik: Helen Urmann
  • Teised Skytte töötajad: Marvi Remmik, Ene Tubelt, Mary-Ann Kubre

Projekti eesmärgiks on töötada välja noorte noorsootöös ja huvihariduses osalemise ning rahulolu kontseptsioon, seiremetoodika ja mõõtevahendid, et senisest süsteemsemalt valdkonda uurida. Lisaks viiakse projekti käigus väljatöötatud metoodika alusel läbi esimene noorsootöös ja huvihariduses osalemise ning rahulolu uuring.

  • Ajaraam: 2024 - 2026
  • Rahastamine: 59 447 EUR
  • Rahastaja: Euroopa Komisjon
  • Vastutav isik: Martin Daniel Hayford
  • Teised Skytte töötajad: Helen Urmann

Projekti peamine eesmärk on edendada eakate meeste heaolu ja vähendada üksindust. Soome ja Eesti elanikkond vananeb. Kultuuriteenistused ei suuda täielikult vastata vanemate inimeste vajadustele. Fakt on aga see, et kultuur toodab heaolu ja parandab tervist. Mehed kasutavad mitut kultuuriteenust vähem kui naised. Ka mehed tunnevad end sagedamini üksildasena ja depressiivsena.

Projektis töötatakse välja uusi muuseumite poolt eakatele meestele suunatud teenusetooteid (näiteks kaasav näitus, loengud, kauged muuseumitegevused Soome ja Eesti vahel).

  • Ajaraam: 2024 - 2027
  • Rahastamine: 59 389 EUR
  • Rahastaja: Fundacja Rozwoju Systemu Edukacji
  • Vastutav isik: Anna Beitane
  • Teised Skytte töötajad: Helen Urmann

Projekti eesmärk on arendada Euroopa ülikoolides kogukondade kaasamist, luues vastastikuse õppimise liit kogukondade kaasamiseks. Sealjuures tuuakse kokku ülikooli töötajad ning neid kannustatakse kaardistama kaasamisalgatusi, mis tulenevad kogukonna reaalsetest vajadustest. Selle eesmärgini jõutakse suurendades ülikoolis kogukondadega kokkupuutuvate töötajate võimekust, tagades neile innovatiivne platvorm, praktilised tööriistad ja dünaamiline väljaõpe, et arendada kogukonna kaasamise strateegiad efektiivsemaks ja strateegilisemaks.

  • Ajaraam: 06.02.2025 – 06.12.2025
  • Rahastamine: 55 575 EUR
  • Rahastaja: Sotsiaalministeerium
  • Vastutav isik: Sabina Trankmann; Mari Puniste
  • Teised Skytte töötajad: Helen Urmann, Triin Taal

Kohtu- ja lastekaitsetöö praktikale tuginev uuring, mis keskendub lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamisele ja selle mõju hindamisele lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses, võimaldab saada ülevaate praegusest olukorrast ja praktikatest. Kui ilmnevad puudujäägid või ebaühtlus kehtivates praktikates, annavad uuringu tulemused aluse välja töötada täpsemad suunised, soovitused ja võimalusel hindamisvahendid sotsiaal- ja õiguskaitse valdkonna spetsialistidele, mille abil hinnata peresisese väärkohtlemise esinemist ja mõju lapsele, tagada lapsele vajalik abi ning teha otsuseid vanemate hooldus- ja suhtlusõiguse kohta perevägivallaga seotud juhtumites.
Tellitava uuringu peamine eesmärk on välja selgitada, kuidas lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses selgitatakse välja lapse väärkohtlemise esinemist peres ja kuidas hinnatakse ning arvestatakse väärkohtlemise mõju lapsele teda puudutavate kohtuasjade lahendamisel.

  • Ajaraam: 2025 - 2028
  • Rahastamine: 76 000 EUR
  • Rahastaja: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur
  • Vastutav isik: Juhan Saharov
  • Teised Skytte töötajad:

Projekti eesmärk on uurida Eesti NSV ja Ida-Euroopa ekspertide ja intellektuaalide omavahelist võrgustumist ja rolli 1989.a revolutsioonides. Meie hüpotees on, et varasemalt moodustunud rahvusülene ekspertide-intellektuaalide võrgustiku roll oli ülioluline sotsialistliku süsteemi reformikatses ning lõpuks lagunemises. Projekti eesmärk on uurida, kuidas see tekkis, kuidas omavahel suhtles ning lõpuks, kuidas see arenes omavaheliseks koostööks 1989.a revolutsioonides. Projekti alateemadeks on: (1) ENSV intelligentsi positsioon sotsialistlikus süsteemis ja perestroika reformipoliitikas; (2) ENSV ja Tšehhoslovakkia tuleviku-uurijate ja juhtimisteadlaste võrgustumine ja koostöö 1980ndatel; (3) ENSV ja Ungari majandusteadlaste koostöö aastatel 1982-87 (4) ENSV ja Sloveenia majandusteadlaste ja poliitikute koostöö aastatel 1988-1990; (5) Ekspertkeelte (juhtimine, majandus jm.) roll poliitikale 1980ndate lõpus. Projekt esitab uue allikakogu ja teooria Nõukogude Liidu lagunemise põhjuste osas.

  • Ajaraam: 2024 - 2026
  • Rahastamine: 11 665 EUR
  • Rahastaja: Swedish Institute
  • Vastutav isik: Dmytro Khutkyy

Projekt STREAM-U tegeleb Ukraina kohaliku valitsemise tõhustamise väljakutsega keset konflikte. Selle eesmärk on tugevdada koostööd kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna vahel, keskendudes teenuste osutamisele, vastupidavusele ja demokratiseerimisele, eriti sellistes konfliktidest mõjutatud piirkondades nagu Dnipropetrovsk ja Harkiv. Oodatavad tulemused hõlmavad paremat demokraatlikku valitsemistava digitaalse integratsiooni ja soolise võrdõiguslikkuse kaudu, alaesindatud rühmade suuremat osalemist valitsemises ja kohaliku halduse tõhususe suurendamist. Sellised algatused nagu hariduskursused ja mentorprogrammid on suunatud naistele ja LGBTQ+ kogukondadele, edendades kaasatust ja mõjuvõimu suurendamist. Projekt järgib Euroopa demokraatlikke norme ja koostöömudeleid, aidates kaasa Ukraina ELiga lõimumise eesmärkide saavutamisele, luues demokraatliku, kaasava ja vastupidava ühiskonna.

  • Ajaraam: 2024 – 2027
  • Rahastamine: 256 125 EUR
  • Rahastaja: Euroopa Komisjon
  • Vastutav isik: Dmytro Khutkyy

Projekti BRIDGE eesmärk on suurendada Kiievi Majanduskooli (KSE, Ukraina) innovatsioonivõimekust, pöörates erilist tähelepanu teadustulemuste jõudmisele poliitikasse järgmise pakilise poliitilise probleemi puhul: otsuste tegemise abivahendite ja kodanikke kaasavate aruteluformaatide roll Venemaa Ukraina-vastases sõjas hävinud elamispindade ja taristu taastamisel. Projekt täidab laiemad lüngad avaliku halduse teooriates ja praktikas, mis puudutavad esindus- ja osalusdemokraatia mudelite ühendamist kriisiolukordades, et saavutada demokraatlikes riikides tõhusaid ja õiguspäraseid poliitilisi tulemusi. Selle eesmärgi saavutamiseks teeb KSE koostööd kolme tipptasemel institutsiooniga – Erasmuse Ülikool Rotterdamis (EUR, Madalmaad), Berliini Tehnoloogiaülikool (TU Berlin, Saksamaa) ja Tartu Ülikool (UTARTU, Eesti). Partnerid saavad pakkuda üksteist täiendavaid teadmisi digitaalsete demokraatlike uuenduste (nt kodanike kogud) väljatöötamisel ja uurimisel, teadusuuringute suhtes avaliku halduse lähenemisviiside kasutamisel ning digitaalsete uuenduste vastuvõtmise ja levitamise parandamisel. Häkatonid, kohapealsed külastused, vastastikune mentorlus, veebipõhised töötoad ja lähetused aitavad kaasa sellele, et vallandada Kiievi Majanduskooli potentsiaal kolmes võimekusvaldkonnas: (i) panus käimasolevatesse metoodilistesse ning empiirilis-analüütilistesse debattidesse akadeemilises kirjanduses, (ii) teadmistelünga ületamine poliitikakujundajate ja spetsialistidega, ning (iii) organisatsiooniline võimekus taotleda jätkusuutlikult grante ja teadusraha, et tagada KSE jätkuv organisatsiooniline areng, meelitada ligi talente ja ennetada ajude äravoolu. Suurima tõhususe saavutamiseks rakendab KSE saadud teadmisi pilootuuringus, mis käsitleb digitaalset taastamissüsteemi DREAM ja selle osaks olevat moodulit eDem, hõlmates sealhulgas digitaalse munitsipaaltasandi kodanikekogu pilootprojekti väljatöötamist ja hindamist.

  • Ajaraam: 2024 – 2027
  • Rahastamine: 45 741 EUR
  • Rahastaja: Euroopa Komisjon
  • Vastutav isik: Anna Beitane
  • Teised Skytte töötajad: Heidi Maiberg, Oksana Belova-Dalton

Hoolimata majanduslikust arengust ja olulistest sammudest stabiliseerimise suunas läbi EL-i integratsiooniprotsessi, kus riikidel on kandidaatriigi staatus täisliikmeks saamiseks, on Lääne-Balkani piirkond jätkuvalt ebastabiilsuste ja julgeolekuohtude suhtes haavatav nii sisemiselt (mis on seotud keeruliste piirkondlike suhete ja ajaloolise õigluse/ebaõigluse käsitlustega, mis viivad radikaalsete ja vägivaldsete käitumismallideni) kui ka väliselt (mis on seotud piirkonna haavatavuse ja püsivate sotsiaal-majanduslike raskustega, et pidada sammu Euroopa ühiskondadega ja seista silmitsi tänapäeva maailmapoliitika ebastabiilsusega).

Lääne-Balkanil elavatest kodanikest 64 protsenti on rahul julgeolekuolukorraga, selgub 24. mail esitatud Regionaalse Koostöö Nõukogu (RCC) uuringust. Suurima julgeolekuohuna nähakse organiseeritud kuritegevust, terrorismi, rändekriisi ja valeuudiseid.

Uuring #SecuriMeter 2021 viidi läbi Albaanias, Bosnias ja Hertsegoviinas (BiH), Põhja-Makedoonias, Serbias, Montenegros ja Kosovos ajavahemikus 28. jaanuarist kuni 19. veebruarini käesoleval aastal. Uuringus osales üle 6000 inimese.

  • Ajaraam: 2025 - 2029
  • Rahastamine: 76 000 EUR
  • Rahastaja: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur
  • Vastutav isik: Edgars Eihmanis

Projekt EUGRIP uurib ELi rohelise tööstuspoliitika riiklikke mõjusid Ida-Kesk-Euroopas (ECE) kui ELi "kõige ebatõenäolisemas" süsinikdioksiidi heite vähendamise piirkonnas. Kombineerides kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid lähenemisviise, analüüsitakse, kuidas Euroopa Komisjoni tugevdatud regulatiivsed, fiskaal- ja juhtimisvõimalused pärast pandeemiat on kujundanud süsinikdioksiidi heite vähendamist viies erinevas Kesk- ja Ida-Euroopa riigis (PL, RO, EE, LT, SK), mis on tuntud süsinikdioksiidimahuka majanduse, energiasõltuvuse Venemaast ning Ukraina sõjast tuleneva majandusliku ja julgeolekualase ohu poolest. Tuginedes ELi majandusjuhtimise ja võrdleva poliitilise ökonoomia uusimale kirjandusele, väidetakse projektis, et ELi "uue kliimajuhtimise" mõju sõltub riikide "Euroopa kasutamisest", riigi ja ettevõtluse arengukoalitsioonidest ja Euroopa julgeoleku tajumisest. Projekt ühendab endas nii akadeemilist tipptaset kui ka poliitilist ja poliitilist asjakohasust.

  • Ajaraam: 2024 - 2025
  • Rahastamine: 29 250 EUR
  • Rahastaja: Rahandusministeerium
  • Vastutav isik: Kristiina Vain; Anneli Saaroja
  • Teised Skytte töötajad: Pille Gerhold

Raamhanke eesmärk on toetada Eestis 2030. aasta kliimaeesmärkide täitmist, luues ministeeriumide ja teaduskonsortsiumide vahel partnerluse, et toetada teadmistepõhist kliimapoliitika kujundamist ja -eesmärkide täitmist Eestis. Töid tellitakse minikonkurside alusel.

Uurimistöö „Sotsiaalse kliimafondi kava koostamine: Sotsiaalse kliimafondi sihtrühma ja neile sobivate meetmete kaardistamine Rahandusministeeriumile“ eesmärgiks on välja selgitada, kes on transpordivaesuse ja energiaostuvaesuse kontekstis enim abi vajavad sihtrühmad ning välja töötada mõjusaimad meetmed nende olukorra parendamiseks.

Uurimistöö "Õiglase ülemineku ja rohemajanduse mõõdikute välja töötamine rohereformi kontekstis Kliimaministeeriumile" eesmärgiks on mõõdikute väljatöötamine rohereformi kahe arengusuuna seiramiseks - õiglane üleminek ja rohemajandus, sh analüüs mõõdikute sobivusest ja rahvusvahelisest võrreldavusest.

Uurimistöö "Olulise kliimamõju määratlemise uuring Kliimaministeeriumile" eesmärk on defineerida ja piiritleda oluline kliimamõju, mida keskkonnamõju hindaja ja keskkonnakaitseloa andja peab arvesse võtma kavandatava tegevuse mõju hindamisel ning loa andmise üle otsustamisel.

  • Ajaraam: 08.08.2025 – 12.12.2025
  • Rahastamine: 19 255 EUR
  • Rahastaja: SA Hiiumaa Arenduskeskus
  • Vastutav isik: Doris Pavlov
  • Teised Skytte töötajad: Sabina Trankmann, Kristiina Vain, Keit Simmulmann

Uuringu eesmärk on tuvastada hõbemajanduse valdkonna arenguvõimalused ja kitsaskohad, kaardistada sihtrühma ootused ja vajadused ja olemasolevad ressursid ning teha konkreetseid sihtrühmapõhiseid soovitusi piirkonna ettevõtjatele, Hiiumaa vallale, Hiiumaa arenduskeskusele ja teistele tugistruktuuridele.

  • Ajaraam: 2025 - 2027
  • Rahastamine: 57 000 EUR
  • Rahastaja: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
  • Vastutav isik: Anneli Saaroja
  • Teised Skytte töötajad: Ene Tubelt, Piia Pääso, Merle Mägi, Allan Allik

Uuringu eesmärk on koguda andmeid Eestisse sisseveetud taimsete proteiinsöötade
(rapsikook ning soja, mais, päevalill ja nendest saadud tooted) päritolu riigi ja koguste
kohta.

  • Ajaraam: 2025 – 2026
  • Rahastamine: 100 000 EUR
  • Rahastaja: Kultuuriministeerium
  • Vastutav isik: Veiko Sepp
  • Teised Skytte töötajad: Jaanus Veemaa, Ene Tubelt, Anneli Saaroja, Keit Simmulmann

Hanke esemeks on teenus – arengukava Kultuur 2030 vahehindamine ja hindamise tulemustest lähtuvalt soovituste tegemine arengukava sisu ja rakendamise kohta, aga ka riigi eelarvestrateegiate järgmiste perioodide planeerimiseks ning EL mitmeaastase finantsraamistiku uue eelarveperioodi (2028+) planeerimiseks kultuuri valdkonnas.

  • Ajaraam: 2025 - 2028
  • Rahastamine: 154 915 EUR
  • Rahastaja: Euroopa Komisjon
  • Vastutav isik: Anneli Saaroja
  • Teised Skytte töötajad: Pille Gerhold, Hanna Laius, Maria Kristiina Prass, Riin Teugijas

Energiavaesuse võrgustiku eesmärk on anda liikmesriikidele võimalus tegeleda pakilise energiavaesuse nähtusega. Projekt aitab kaasa energiapuuduse leevendamisele, suurendades riikide suutlikkust teemaga tegeleda, edendades poliitika vastavusse viimist ELi õigusaktidega ning luues jätkusuutliku raamistiku energiavaesuse jälgimiseks ja leevendamiseks.
Projekti keskmes on energiavaesuse kompetentsikeskuste loomine seitsmes katseprojektis osalevas riigis. Keskustel on võtmeroll andmete kogumisel, energiavaesuse näitajate jälgimisel ja koostöö hõlbustamisel poliitikakujundajate, ekspertide ja sidusrühmade vahel, aidates riiklikke ja piirkondlikke ametiasutusi sihtotstarbeliste energiavaesuse leevendamise kavade kavandamisel ja rakendamisel.
Energiavaesuse võrgustik fokusseerib oma tegevustes ka suutlikkuse suurendamisele ja teadmiste levitamisele. Koolitusseminaride ja oskuste parandamise töötubade kaudu püütakse võimaldada pilootriikides poliitikakujundajatel ja peamistel sidusrühmadel tõhusamalt võidelda energiavaesuse vastu.
Vastastikuse õppimise, veebiseminaride ja töötubade kaudu antakse peamistele sidusrühmadele kogu Euroopas vahendid ja teadmised projekti tulemuste rakendamiseks.
Lisaks toetab projekt aktiivselt liikmesriikide ametiasutuste kohustust suurendada ja kaitsta energiavaeseid majapidamisi, koostades igakülgseid energiapuuduse tegevuskavasid ja poliitikasoovitusi, mis on kohandatud iga osaleva riigi konkreetsetele vajadustele.
Kuna projekt keskendub eelkõige projekti tulemuste kasutamisele ja jätkusuutlikkusele, on projekti eesmärk saavutada püsiv mõju. Selle eesmärk ei ole mitte ainult vähendada kodumajapidamiste energiakulusid, vaid ka parandada sisekeskkonna tingimusi, tervist ja haavatavate kogukondade üldist elukvaliteeti. Oodatavad tulemused hõlmavad märkimisväärset energiasäästu, suuremaid investeeringuid säästvasse energiasse ja paremat õigusraamistikku energiapuuduse vastu võitlemiseks nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil.

  • Ajaraam: 2023 – 2026
  • Rahastamine: 137 024 EUR
  • Rahastaja: European Commission
  • Vastutav isik: Piia Pääso
  • Teised Skytte töötajad: Hanna Laius, Merlyn Randla, Anastasiia Turusinova

Euroopa Komisjon rõhutab tungivat vajadust toetada Euroopa väikeseid ja kaugel asuvaid kogukondi nende jõupingutustes, et saavutada ELi keskpika perioodi CO2 heitkoguste vähendamise eesmärgid aastaks 2030. See hõlmab rahaliste stiimulite vastavusse viimist puhtale energiale üleminekuga, teadmiste jagamise toetamist ja suutlikkuse suurendamist.
LOCAL GoGREEN projekt annab kohalikele omavalitsustele volitused energiasektori ülemineku kiirendamiseks. Projekti raames kasutatakse uuenduslikku alt üles lähenemisviisi, mis pakub Sloveenia, Bulgaaria, Horvaatia, Saksamaa, Itaalia ja Hispaania pilootomavalitsuste vajaduspõhist suutlikkuse suurendamist integreeritud kliima- ja energiaplaneerimise (ICEP) jaoks. Juhised ja parimate tavade jagamine parandavad avaliku ja erasektori sidusrühmade vahelist sünergiat integreeritud meetmete rakendamisel kohalikul tasandil.
Iga pilootprojekt valib ühtse tegevuskava abil välja 3 projekti viiest peamisest prioriteetsest valdkonnast (e-mobiilsus, hoonete energiatõhusus, taastuvenergia tootmine, maastikuplaneerimine süsinikdioksiidi sidumise suurendamiseks ja jäätmetest energia tootmiseks), valmistab ette projektiplaani ja koostab teostatavuse eeluuringud.
Riikidevaheline eksperdirühm (TEG) nõustab kohalikke töörühmi projektijuhtmete tehniliste, finants-, sotsiaalsete ja keskkonnaaspektide osas. Lisaks hõlbustab see Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESIF) ja rahvusvaheliste finantseerimisasutuste poolt pakutavate sihtotstarbeliste investeeringute kasutamist ning on kättesaadav lähedalasuvatele, territoriaalsetesse klastritesse koondunud omavalitsustele edasiseks levitamiseks ja kapitaliseerimiseks. Projekti tulemusi suurendatakse klastrite, mitmekeelse koolitusplatvormi ja loodud riikidevahelise omavalitsuste koostöövõrgustiku kui praktikakogukonna kaudu, mis on kavas muuta pikaajalise mõju saavutamiseks. Sihtotstarbeline teabevahetus ja levitamine kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil ning koostöö sarnaste LIFE- ja Horisont projektidega tagab nähtavuse, vastastikuse täiendavuse ja suurendab ühiseid kogemusi.

  • Ajaraam: 2023 - 2027
  • Rahastamine: 89 817 EUR
  • Rahastaja: Euroopa Komisjon
  • Vastutav isik: Anneli Saaroja; Piia Pääso
  • Teised Skytte töötajad: Maie Kiisel, Hanna Laius, Riin Teugijas

StartSuni projekt lahendab energiakogukondade loomise käivitamise väljakutse, luues vajalikud teadmised, dokumentatsiooni ja esimese kogemuse pilootkogukonnad, võimaldades seeläbi luua Läänemere piirkonnas rohkem energiakogukondi, kasutades kohalikke ressursse, teenides sellega suuremat energiasõltumatust elektrienergia vallas.
Läänemere piirkonna riigid on elektrituru direktiivi ja taastuvenergia direktiivi rakendanud ja tõlgendanud erinevalt. Kodanike energiakogukonnad ja taastuvenergia kogukonnad on kaks energiakogukondade nimetust, mis on direktiivide kaudu kasutusele võetud. Selle projekti eesmärk on ületada Start Up lüngad, pakkudes stardipaketti energiakogukondade loomiseks ning katsetada kuut erinevat tüüpi energiakogukonda ja vahetada nende vahel kogemusi.

  • Ajaraam: 2024 - 2027
  • Rahastamine: 425 000 EUR
  • Rahastaja: Euroopa Komisjon
  • Vastutav isik: Piia Pääso; Kaidi Nõmmela

BlueGreen Governance projekti peamine eesmärk on välja töötada uuenduslikud maa-mere juhtimisskeemid, mis põhinevad teaduslikel tõenditel ja ühiskondlikel valikutel. Ookeanide, merede ja rannikute praegune majandamine on killustatud mitme institutsioonilise taseme ja poliitikavaldkonna vahel ning põhineb varasematel kogemustel. BlueGreen Governance projekt järgib uuenduslikku lähenemist merede ja rannikualade valitsemisele, mis:
• soodustab institutsiooniliste kihtide ja poliitikavaldkondade vahelist integratsiooni, millel on selge mõju maa ja mere kasutamisele;
• kaasab kodanikke otsustusprotsessidesse, rakendades samal ajal teaduslikke tõendeid;
• reageerib ennustavalt muutuvatele füüsilistele tingimustele, mida näitavad nii teaduslikud tõendid kui ka põlisrahvaste ja kohalikud teadmised ning kodanikuteadus;
• ja kasutab kolme eelneva punkti toetuseks e-valitsemise tööriistu.

Selle fookuse ja lähenemisviisiga vastab projekt vajadusele paremini informeeritud otsustusprotsesside, sotsiaalse kaasatuse ja digitaalse innovatsiooni järele, edendades samal ajal harmoonilisemaid ja tõhusamaid teaduse, poliitika ja ühiskonna liideseid. Parema teaduse ja poliitika, teaduse ja ühiskonna ning ühiskonna ja poliitika vastasmõju edendamine integreeritakse digitaalse ümberkujundamise ja e-valitsemise vahendite rakendamisega kaasdisaini ja teenuste osutamiseks.

BlueGreen Governance rakendab ja hindab neid uuenduslikke juhtimisskeeme kaheksal juhul mitmes Euroopa piirkonnas ja merebasseinis ning võtab õppetunnid selle kohta, kuidas käivitada ja hõlbustada tõhusaid institutsionaalseid muutusi suutlikkuse suurendamise kaudu. Juhtumid on järgmised: Comunidad Valenciana; Põhja-Aadria meri; Solent; Lääne Scheldt; Oslofjord; Kanaari saared ja Reunion. Selle geograafilise ulatusega uurib projekt viit merebasseini (Vahemere lääneosa, Vahemere idaosa, Põhjameri, Atlandi ookean ja India ookean), sealhulgas ühte riikidevahelist merebasseini (st Põhja-Aadria mere juhtum) ja ühte riikidevahelist vesikonda (st. Western Scheldti juhtum).

  • Ajaraam: 2024 - 2026
  • Rahastamine: 39 850 EUR
  • Rahastaja: Fundacja˛ Rozwoju Systemu Edukacji
  • Vastutav isik: Piia Pääso; Anneli Saaroja
  • Teised Skytte töötajad: Hanna Laius, Ali Haririan, Pille Gerhold, Anastasiia Turusinova

Kõrgkoolidel (HEI) on oluline roll üleminekul süsinikuneutraalsusele ja rohelisele majandusele. Kõrgkoolid saavad aidata saavutada ÜRO säästva arengu eesmärkide ja Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke (EUA, 2021; UNESCO 2021). Roheliste oskuste propageerimine kõrghariduses aitab lõpetajatel suurendada tööhõivevõimalusi, kuna uues rohelises tööstuses on vaja oskustega inimesi rohelise majanduse ja säästva arengu edendamiseks (Sern et al., 2018). Roheline majandus ei ole kõrgkoolides selgelt mõistetav ega praktiseeritav. On suur nõudlus kõrghariduse õppekava muutmise järele, et lõpetajad omaksid sobivaid rohelisi oskusi ja pädevusi ning oleksid valmis muutuval tööturul (Otieno, 2021). Ekspertide sõnul vajavad rohelised töökohad töötajaid igal haridustasemel (Cedefop, 2018). Õige õppekava koos roheliste oskustega võib teha lõpetajad pädevaks ja suurendada need võimalust saada töökoht. Roheliste oskuste kohandamine kõrghariduse õppekavadesse aitab üliõpilastel mõista keskkonnakahju ja kliimamuutuste tähtsust ning olla seega paremini valmis uueks roheliseks majanduseks (UNEP 2016).

Nende oskuste arendamiseks on oluline kaasata tehnoloogiaid nagu täiendatud tegelikkuse (AR) tehnoloogia (WEF, 2021). AR-tehnoloogiat peetakse üheks tõhusaimaks viisiks, kuidas tutvustada rohelisi oskuseid ja pädevusi. Rohelise Kõrgkooli Tegevuskava koosneb E-tööriistakomplektist ja rohelise kõrgkooli strateegiast, mis arendatakse selleks, et aidata üliõpilastel areneda ja õppida rohelist majandust. Arendatakse ka mobiilseid täiendatud tegelikkuse mänge ja digitaalseid põgenemistubasid, mille eesmärk on alternatiivsete strateegiate ja metoodikate sisseviimine, et arendada laialdast teadmiste ja oskuste komplekti, mis toetaksid piisavalt kõrghariduse õppeasutuste üliõpilasi uute oskuste ja pädevuste omandamisel, mida nõuab roheline majandus muutuval tööturul.

  • Ajaraam: 2025 - 2027
  • Rahastamine: 77 859 EUR
  • Rahastaja: Euroopa Komisjon
  • Vastutav isik: Piia Pääso
  • Teised Skytte töötajad: Mariia Chebotareva, Triin Taal, Mari Puniste

VERA projekt keskendub seksuaalse väärkohtlemise riski vähendamisele autismispektrihäirega (ASH) noorte täiskasvanute seas, tugevdades kaitsetegureid ja piloteerides innovaatilisi meetodeid, mis aitavad ennetada (taas)ohvristamist ning toetada spetsialiste juhtumite varajasel märkamisel ja sekkumisel.

Uuringud seksuaalse väärkohtlemise levimuse kohta näitavad selgelt, et autismispektrihäirega isikud on suuremas ohus soovimatu seksuaalse kontakti, vägivalla ja ohvriks langemise suhtes. Samas on tõendeid ka selle kohta, et ASH-ga inimestel võib olla suurem risk käituda seksuaalselt sobimatult või seadusega vastuolus.

Sellele tuginedes läheneb VERA projekt teemale teaduspõhiste soovituste kaudu, keskendudes järgmistele valdkondadele:

Seksuaalharidusprogrammide väljatöötamine, mis on kohandatud sihtrühma arengulise ja kognitiivse tasemega;

Traditsioonilisest teadmistepõhisest lähenemisest kaugemale liikumine, hõlmates ka praktiliste oskuste arendamist;

Kolme sihtrühma kaasamine: autismispektrihäirega noored, nende hooldajad/perekonnad ning spetsialistid/puuetega inimeste tugiteenuste osutajad.

Lisaks haridusele keskendub projekt ka järgmistele tegevustele:

Ohvrite toetamise meetodite arendamine, mis arvestavad autismispektrihäirega inimeste vajadusi.

ASH-ga inimeste võimestamine, kaasates neid „turvalisuse saadikutena“, kes toetavad ja juhendavad oma kaaslasi.

Metoodiliselt lähtub projekt käitumuslikust lähenemisest ning kasutab rõhutute teatri (Theatre of the Oppressed) meetodit, et luua kaasavaid ja praktilisi õpikeskkondi.

VERA projekt vastab Daphne programmi eesmärkidele, ennetades ja tõkestades puuetega (ASH) noorte vastu suunatud vägivalda [eesmärk nr 2], pöörates erilist tähelepanu ASH-ga noortele naistele kui soopõhise vägivalla ohvritele [eesmärk nr 1]. Samuti aitab projekt suurendada juhtumitest teatamist, keskendudes spetsialistide, hooldajate ning ASH-ga inimeste oskuste arendamisele, et nad suudaksid väärkohtlemist paremini ära tunda ja julgustada juhtumitest teatamist.

  • Ajaraam: 2025 – 2026
  • Rahastamine: 103 466 EUR
  • Rahastaja: Haridus- ja Noorteamet
  • Vastutav isik: Piia Pääso
  • Teised Skytte töötajad: Pille Gerhold, Anastasiia Turusinova, Kristiina Vain


Meetme eesmärgiks on toetada Eesti töötajaid ja ettevõtteid oskustega, mis on vajalikud ettevõtluses ja tööstuses rohepöörde ellukutsumiseks ning kus põhitähelepanu on pikemate koolituste ja mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumisel. Selleks on meetmesse kaasatud nii kõrgkoolid kui ka kutseõppeasutused, samuti kutse- ning erialaliidud.

  • Ajaraam: 2024 - 2027
  • Rahastamine: 250 000 EUR
  • Rahastaja: Euroopa Komisjon
  • Vastutav isik: Martin Daniel Hayford
  • Teised Skytte töötajad: Sabina Trankmann

Uuring käsitleb olulisi lünki oskuste puudujääkide mõistmisel Euroopas – st ulatust, põhjuseid ja tagajärgi.