Riigiteaduste tudengid rektorite nõukogule: kõrghariduse rahastus pole riigi prioriteet

4. veebruaril osales J. Skytte poliitikauuringute instituudi tudeng ning Riigiteaduste Seltsi väljaande Poliitikalabori kaasjuht Miia Maris Praks koos Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimehe Renar Kihhoga Tallinna Tehnikaülikoolis Rektorite Nõukogu ümarlaual, kus oli fookuses Eesti kõrghariduse järgmise veerandsaja sihid. Sisendiks oli Riigiteaduste Seltsi koostatud analüüs Eesti erakondade valimisprogrmmidest ning hilisematest lubdustest kõrghriduse rahastuse kohta.

Nõukogul tegid Miia Maris Praks Riigiteaduste Seltsist ning Rennar Kihho TÜÜE-st kokkuvõtte Eesti Riigikogu erakondade vaadetest, millele andsid esinejad ka tudengite poolse hinnangu. Kaardistamaks erakondade välja pakutud lahendusi, analüüsiti erakondade valimisprogramme, avalikke sõnavõtte ja viidi läbi individuaalintervjuud poliitikutega.

Ühe teemana käsitleti kõrgharidust ja selle rahastust. Analüüsi tulemusenatulemustena järeldati, et kõrghariduse rahastamine ei ole hetkel parteide prioriteediks ning et tegu on poliitiliselt keerulise teemaga. Esinejad kritiseerisid, et lahenduste asemel pakuvad erakonnad ja poliitikud välja teostamata ideid ilma kindla plaanita. Ühtlasi ei olda ühel meelel, kuidas, kas ja kui palju raha kõrgharidusse edaspidi suunata ning – veelgi enam – mille arvelt. Erakondade seas nähakse lahendusi näiteks erasektori kaasamises maksusoodustuste abil või riigieelarve prioriteetide ümber seadmises.

Tudengite ootuste kohaselt on vaja jätkata kättesaadava tasuta eestikeelse kõrghariduse tagamisega, mille hulgas peab arvestama ka sotsiaalmajandusliku ebavõrdsusega. Erakondade seas puudub terviklik lahendus, kuidas tagada kõrghariduse kättesaadavus kõikidele, kui tudengitele kehtestataks rahaline kohustus. Erakondades ollakse ühel meelel, et õppetasu kehtestamisel tuleb tõsta toetuseid, ent nende täpsed mehhanismid ja rahastusallikad on ebamäärased. Ka õppelaenu kaasajastamist nähakse viisina tagamaks ligipääsetavus kõrgharidusele, kuid puudub detailne plaan, kuidas õppelaenu muudatused välja näeksid.

Analüüsi kohaselt ei ole kõrgharidus erakondade vahel suur poliitilise konflikti allikas, vaid pigem seisnevad erakondade seisukohtade erinevused detailides, mitte põhimõtetes. Toodi välja, et kõrghariduse tulevik vajab sisulist arutelu ka erakondade siseselt, mitte vaid debatti erakondade vahel. Samuti peaks arutelu keskenduma lahendustele, mitte loosungitele.