Suursaadikud Jaak Jõerüüt ja Margus Laidre kõnelevad Soome ja Rootsi poliitikast 1990. aastatel

12. oktoobril kell 16.15 räägivad suursaadikud Jaak Jõerüüt ja Margus Laidre Jakobi 2 õppehoone ruumis 114 Soome ja Rootsi poliitikast 1990. aastatel, hoiakutest Eesti suhtes, Eesti vaadetest Põhjalale ning diplomaatia muutuvast rollist. Rahvusvahelise ajaloo seminarisarja raames toimuvat vestlusringi „Post-soometunud Soome ja post-neutraalne Rootsi“ juhib uusima aja kaasprofessor Kaarel Piirimäe. Osalema oodatakse rahvusvahelistest suhetest huvitatud üliõpilasi, õppejõude ja teisi huvilisi. 

Kohe pärast Venemaa sõjalist kallaletungi Ukrainale otsustasid Soome ja Rootsi liituda NATO-ga. Kuigi seda otsust oodati aastakümneid, tuli see sellegipoolest üllatusena, toites arutelusid Läänemere piirkonna tuleviku, aga ka mineviku üle. Miks ei soovinud Soome ja Rootsi NATO-ga ühineda juba 1990. aastatel, kui see oleks Soome presidendi Sauli Niinistö arvates olnud lihtsam kui kunagi hiljem? Kas põhjuseks oli soometumise pärand Soomes ja kauaaegne neutraliteedi traditsioon Rootsis, mis ei lasknud küllalt kiiresti kohaneda külma sõja järgse maailmaga? Või oli asi lihtsalt selles, et Euroopa Liiduga liitumine ja sõjaliste organisatsioonidega liitumata jätmine teenisid kahe rikka ja turvalise Põhjala riigi huve niigi hästi? 

Vaevalt leidub kedagi, kellel oleks Soome ja Rootsi poliitikast parem ülevaade kui neil kahel Eesti diplomaatia eelnimetatud suurkujul. Margus Laidre oli iseseisvuse taastanud Eesti esimene suursaadik Rootsi Kuningriigis aastatel 1991–1996. Jaak Jõerüüt sai president Lennart Merilt usalduskirja 1993. aasta veebruaris ja oli Eesti esindaja Helsingis kuni 1997. aastani. Nii Jõerüüt kui ka Laidre on olnud suursaadikud ka teisel pool Botnia lahte, Jõerüüt Stockholmis aastatel 2011–2014  ja Laidre Helsingis 2014.–2018. aastal.

Lisaks diplomaatide mälule on meie käsutuses ka suursaadikute 1991.–1996. aasta aruanded Helsingist ja Stockholmist. Need andis Välisministeerium selle aasta alguses üle Rahvusarhiivile ja uusima aja kaasprofessor Kaarel Piirimäe luges need läbi. Millest paber kõneleb? Mida suursaadik pidas üldse vajalikuks kirja panna? Millest eelistas ta rääkida nelja silma all? Millest oli targem vaikida? Mis on üldse diplomaadi aruande eesmärk?

Image