Skytte valimisanalüüside seminarisari
Jean Monneti Tippkeskuse "REPAIR: Euroopa Liidu demokraatia taaselustamine" sündmuse korraldaja on Johan Skytte poliitikauuringute instituut (grandileping 101085795).
VAREM TOIMUNUD
14. mail olid maailma pilgud pööratud Türgile: kohalikud valivad nii uut presidenti kui parlamenti. Paljude jaoks on tegemist märgiliste valimistega, kus opositsioon on näidanud üles erakordset ühtsust eesmärgiga lõpetada president Recep Tayyip Erdoğani ja tema Õigluse ja Arengu Partei (AKP) 20-aastane valitsemisaeg.
Türgi seisab silmitsi suure hulga probleemidega. Ühel pool süvenev korruptsioon ja nepotism, teisalt vabalanguses majandus. Kasvav inimõiguste rikkumine ning naiste ja laste vastane vägivald. Kiiresti muutuv sotsiaalne struktuur Süüriast, Afganistanist ja Iraanist pärit põgenike mõjul. Selle aasta alguses läbielatud tõsise maavärina tagajärjed – see oli üks Türgi ajaloo suurimaid looduskatastroofe. Välispoliitiliselt on Türgi Erdoğani poliitikate mõjul üha enam kaugenenud Läänest ja selle normidest. Kõikide nende arengute taustal on aga Erdoğan ja tema AKP kogu oma valitsusaja jooksul edendanud polariseerivaid diskursusi, mis on jaotanud ühiskonna omavahel jagelevateks kildkondadeks.
See kontekst muudab kuue suurima opositsioonierakonna koondumise ühte allianssi, mida esindab Kemal Kılıçdaroğlu presidendikandidaadina, eriti tähendusrikkaks. Mitmetelt teistelt parteidelt saadud toetuse tõttu Erdoğani kukutamisele on AKP juba ennetavalt nimetanud valimisi „riigipöördekatseks“ ning asunud omakorda laiendama toetajaskonda, otsides toetust radikaalsetest islamistidest sotsiaaldemokraatideni.
Nendel topeltvalimistel on kaalul palju, nii siseriiklikult kui ka välispoliitiliselt. Kas Erdoğan on sunnitud pärast 20 aastat võimul lahkuma? Kas ühinenud opositsioon peab vastu kuni valimisteni, ja suudab valimisvõidu korral läbi viia ka hädavajalikke põhiseadusreforme? Mida tähendavad need valimised ELi, NATO, Venemaa, Kaukasuse ja Lähis-Ida jaoks?
Diskussiooni juhtis Izzet Yalin Youksel, Johan Skytte instituudi nooremteadur ja Helin Sarı Ertem, Istanbuli Medeniyeti ülikooli kaasprofessor. Seminari modereeris võrdleva poliitika professor Piret Ehin.
Soome valimised: tihe rebimine sõja, kõrge inflatsiooni ja kasvava võlakoorma kontekstis
2. aprillil on Soomes parlamendivalimised. Kõik olulised erakonnad toetavad NATO-ga liitumist ja Ukrainale abi andmist. Valimiste peamised teemad on kõrge inflatsioon ja energiahinnad, avaliku sektori võlakoorem ning tervishoiu ja sotsiaalteenuste rahastamine.
Kolm erakonda - Sotsiaaldemokraadid, Rahvuslik Koonderakond ja Põlissoomlased - on küsitlustes pea võrdsed. Kõik kolm erakonda näevad võimalust saada või säilitada peaministrikoht ning sellises tihedas konkurentsis võivad isegi väikesed muutused valijate toetuses avaldada olulist mõju koalitsioonikõnelustele.
Olenemata valimistulemustest saab järgmise koalitsiooni moodustamine raske olema. Erakondade vaheline retoorika on karmistunud ning vasakpoolsete erakondade koostöö Põlissoomlastega on vähetõenäoline.Keskerakond jääb tõenäoliselt opositsiooni, kuna varasemates valitsuskoalitsioonides vastu võetud ebapopulaarsed otsused on erakonna toetust murendanud. See kõik ahendab Soomele omase enamusvalitsuse moodustamise võimalusi.
Kas Sanna Marin jätkab peaministrina või alustab Soome oma NATO liikmelisust euroskeptilise peaministriga? Milline saab olema järgmine koalitsioon?
Kõik huvilised on oodatud Skytte valimisanalüüsi seminarile, kus Soome valimistulemusi kommenteerivad Johan Skytte poliitikauuringute doktorant Ville Haapanen ja Helsingi Rahvaarhiivi teadur Riku Luostari.
Arutelu juhatab võrdleva poliitika professor Piret Ehin.
Seminar toimub inglise keeles.
Jean Monneti Tippkeskuse "REPAIR: Euroopa Liidu demokraatia taaselustamine" sündmuse korraldaja on Johan Skytte poliitikauuringute instituut (grandileping 101085795).
USA valimiste süvenev polariseerumine mõjutab ka 8. novembril toimuvaid vahevalimisi, kus ümbervalimisele lähevad kõik 435 esindajatekoja kohta ning 35 senati 100 kohast. Vahevalimised tähendavad tavaliselt kaotust istuva presidendi parteile, kuid see aasta võib olla erandiks. Mõned eksperdid ennustavad vabariiklaste võitu, teised aga väidavad, et demokraate on vara maha kanda ja mõned ennustavad suisa demokraatide võitu.
Sellise ebakindluse taga on mitmeid asjaolusid, alates muutuvast demograafilisest olukorrast, lõpetades politiseerituse ja polariseerituse kõrge tasemega. Kõik need faktorid on viinud riigi seisu, kus tavapäraselt ühe või teise partei kantsiks peetud osariigid on värvumas lillaks ning konkreetsete valimiste tulemusi on keeruline ennustada. Kuigi viimaste küsitluste tulemused annavad edumaa vabariiklastele, saab alles valimiste järel selgeks, kui edukalt õnnestus parteidel oma valijaid mobiliseerida.
Millised on 2022. aasta vahevalimiste tagajärjed, ja nende valimiste olulisus 2024. aasta presidendivalimistele? Miks on erinevad vandenõuteooriad USA poliitilises diskursuses järjest tugevamalt kanda kinnitamas? Ja millised on nende vahevalimiste välispoliitilised mõjud, kuidas politiseeritakse Venemaa-Ukraina sõda?
Osale Skytte valimisanalüüsi seminaril, arutamaks vahevalimiste tulemusi, eespool toodud küsimusi ja teisi teemasid! Arutelu veavad Aili Ribulis (Euroopa välisteenistus) ja Louis Wierenga (Johan Skytte poliitikauuringute instituut / Balti Kaitsekolledž). Seminari modereerib Dr. Liisa Talving.
Iisraellastele, kes 1. novembril valima suunduvad, on see juba tuttav tegevus. Need on nimelt juba viiendad parlamendivalimised viimase nelja aasta jooksul. 2021. aasta valimised tõid küll võimule ootamatu ja pretsedenditu koalitsiooni: kaheksa parteid moodustasid ühtsusvalitsuse, millel on 120-kohalises Knessetis 61 kohta ja mis kaasas esimest korda ajaloos ühe Iisraeli araabiapartei. See koalitsioon lagunes aga käesoleva aasta alguses, pärast mitmete valitsuse ettepanekute mahahääletamist Knessetis.
Need arengud peegeldavad sügavaid lõhesid mitte ainult Iisraeli poliitikas, vaid ka ühiskonnas tervikuna. Olukord paistab aga taas kord olevat soodne Binyamin „Bibi“ Netanyahule, Likudi partei juhile. Ühtsusvalitsuse poolt kõrvaletõrjutuna õnnestus tal seda koalitsiooni piisavalt õõnestada, seda vaatamata asjaolule, et ta on kohtu all pettuse, usalduse kaotuse ja altkäemaksude tõttu. Nüüd on tal taas kord võimalus positsioneerida end iisraeli poliitika keskse kujuna. Samas on Likud olnud sunnitud esimest korda üle aastate muutma oma taktikat ning tegema kampaaniat sisuliste poliitikaettepanekute alusel.
Kas Bibi taktika osutub edukaks? Kas „viies raund“ toob iisraellastele vähem fragmenteeritud valitsuse? Kas Iisraelis üritatakse kuidagi adresseerida olemasolevaid valitsemise probleeme või on „kuues raund“ juba horisondil?
Osale Skytte valimisanalüüsi seminaril Iisraeli valimiste kohta, arutamaks neid ja teisigi küsimusi. Diskussiooni veavad Dr. Renen Yezersky (Ben-Gurioni Ülikool, Iisrael) ja Merili Arjakas (Eesti Välispoliitika Instituut), seminari modereerib professor Piret Ehin.
Läti parlamendivalimised 1. oktoobril eeldatavasti kinnitavad kaht murettekitavat trendi Läti poliitikas: düsfunktsionaalsust ja killustatust. Selle taga on süsteemivastaste parteide esiletõus, aga ka liberaalsete ning rahvuslik/konservatiivsete blokkide lõhenemine, mistõttu on võitlus Seimi kohtade pärast 2022. aasta valimistel suurem kui nelja aasta eest. Lisaks märgivad need valimised suure tõenäosusega tõsist muutust „vene“ küsimuses. Venemaa sõda Ukraina vastu on lõhestanud Läti suure venekeelse kogukonna ja Koosmeel – varasem juhtiv poliitiline jõud, mille toetajaskonna enamuse moodustasid vene valijad – võib esimest korda alates 2011. aastast jääda valimisvõiduta.
Teadurid Lelde Luik ja Edgars Eihmanis aitavad mõtestada valimiste tulemusi ning vastavad küsimustele võimalike tulevikuarengute kohta. Mis on need põhiteemad, mis tekitavad parteide ja blokkide vahelisi erimeelsusi? Mis on süveneva poliitilise killustatuse põhjused? Milline on Läti vene parteide „uus nägu“? Ning kuidas saab Läti 2022. aasta valimisi mõtestada laiemas poliitilise võistluslikkuse raamistikus pärast 2008. aasta globaalset finantskriisi? Arutelu modereerib Anna Beitane.
I
taalia parlamendivalimistest 25. septembril oodatakse uue tasakaalupunkti loomist olukorras, kus riiki on räsinud poliitiline ebastabiilsus. Mario Draghi kriisivalitsuse lagunemise järel juuli lõpus on kõik katsed uut valitsuskoalitsiooni moodustada läbi kukkunud ning poliitiline maastik on kõike muud kui rahulik. Tekkinud on uusi parteisid, näiteks Viie Tähe Liikumise lagunemisel moodustatud Kodaniku Vanne, kui ka uusi valimisliite. Valimiste favoriidiks on konservatiivne blokk, mida veab eest Giorgia Meloni juhitud Itaalia Vennad. Selle paremäärmusliku, „postfašistliku“ partei kasvav populaarsus võib küll enam tuleneda nende näilisest süsteemivälisusest Covid-19 pandeemia ning Vene-Ukraina sõja tingimustes kiireneva majanduslanguse taustal, kuid nende võit tähendaks Itaalia jaoks kahtlemata tugevat kaldumist paremale, et mitte öelda Itaalia autoritaarse mineviku suunas. Konservatiivne koalitsioon võib kaasa tuua ka orbanlikuma käitumise Euroopa Liidu suhtes ning viia Venemaa-sõbralikuma välispoliitikani.
Millised on Itaalia valimiste tulemused ja nende tagajärjed? Kas muudatused valimiskorralduses ning parlamendi suuruse vähendamine omavad mingit mõju olukorras, kus umbes 40% valijaskonnast ei oma selget eelistust või plaanib üldse mitte valima minna?
Osale Skytte valimisanalüüsi seminaril Itaalia parlamendivalimistest, arutamaks nende ja muudegi küsimuste üle Euroopa õpingute kaasprofessori Stefano Braghiroli ning võrdleva poliitika teaduri Andres Reiljani juhtimisel. Seminari modereerib Maria Chiara Franceschelli (Scuola Normale Superiore, Itaalia), Skytte instituudi külalisdoktorant.
11. septembril valivad rootslased taas kord oma parlamendi 349 liiget. Valimiskampaaniate keskmes on olnud siseriiklikud teemad nagu kuritegevus, immigratsioon ja energiahinnad, kuid samavõrra on debatte kujundanud ka Venemaa sõda Ukrainas ning Rootsi ajalooline otsus liituda NATOga. Magdalena Andersson, istuv peaminister ning Sotsiaaldemokraatide juht, naudib kõrget isikliku toetuse taset kui juht, kes tüüris riigi läbi koroonakriisi ning tõi Rootsi NATO lävepakule. Kuid arvamusküsitlused näitavad ka kasvavat toetust Rootsi Demokraatidele, kes on üle võtmas Mõõdukate positsiooni Rootsi suuruselt teise parteina.
Kes jääb sel korral peale – kas valitsev vasakpoolne blokk või parempoolne opositsioon? Kas valijad koonduvad kriisiolukorras praeguste valitsejate selja taha või hoopis karistavad neid raskuste eest? Ka Rootsi Demokraadid ja Mõõdukad panevad seljad kokku, pööramaks Rootsit paremale? Millal võime oodata Rootsi uue valitsuse ametisse astumist? Neile ja paljudele muudele küsimustele vastame Skytte valimisanalüüsi seminaris Rootsi valimiste kohta.
Läbi valimiseelsete debattide, tulemuste ja järelkajade juhib meid Katrin Uba, Uppsala Ülikooli politoloogia kaasprofessor. Seminari modereerib Piret Ehin, TÜ võrdleva poliitika professor.
