Raamat Eesti e-valimiste kogemusest

Tartu Ülikooli ja Vabariigi Valimiskomisjoni koostöös valminud raamat „E-voting in Estonia: Technological Diffusion and Other Developments Over Ten Years (2005–2015)” on ainukene omalaadne, mis analüüsib e-valimistel osalemise muutust kümneaastasel perioodi vältel. Vaatleb e-hääletamise käitumismustreid ning nende laiemat ühiskondlikku ja poliitilist mõju.

Raamatu esitlusel rääkis tollane valimiskomisjoni juhataja Priit Vinkel, et Vabariigi Valimiskomisjon ja Riigikogu Kantselei valimiste osakond võõrustavad sageli välisdelegatsioone, kes on väga huvitatud Eesti e-hääletamisest ja soovivad saada ülevaadet selle toimimisest. „Senini oli seda materjali vähe ning see oli laiali eri allikates, mis tähendas, et ka Vabariigi Valimiskomisjon pidi viitama reale eri allikatele. Nüüd on 10 aasta olulisemad arengud kokku võetud ühes teoses, mida on hea väliskülalistele jagada.“

President Toomas Hendrik Ilveselt on raamatu eessõna: „Täna teame, et meie avatus tehnoloogilistele muudatustele on aidanud meie riigil edukas olla. Nii digiretsept, digiallkiri kui ka e-valimised võiksid olla kasutusel üle kogu Euroopa ja mujalgi.“

„Mul on hea meel, et selle raamatuga täiendab Eesti maailma e-valimiste ajalugu olulise peatükiga. Raamat annab empiirilise käsitluse internetis hääletamise käitumismustritest. Lisaks sellele leiavad teised riigid oma valimiste kaasajastamise kavandamisel väärtuslikku tõendusmaterjali selle kohta, kuidas kaasajastamise mõju sõltub riigi poliitilisest, tehnoloogilisest ja sotsiaalsest kontekstist.“

2005. aastal sai Eestist esimene riik, kus kodanikud said üleriigilistel kohalikel valimistel hääletada internetis. Sellele maailmas esmakordsele ettevõtmisele järgnes e-hääletamise edukas rakendamine kõigil valimistasanditel: kohalikel, riiklikel ja Euroopa tasandi valimistel. Interneti teel antavate häälte osakaal näidanud pidevat kasvutrendi ning eelmistel, 2021. aasta kohalikel valmistel andis oma hääle interneti teel 46,9% valimistel käinutest.

Eduka e-valimise kõrval kasutasid Eesti elanikud juba siis laialdaselt paljusid veebipõhiseid avalikke teenuseid. Näiteks digitaalne isiku tuvastamine kui osa kaasaegsest digitaalsest demokraatiast.

Raamatu üks koostajatest, Tartu ülikooli J. Skytte poliitikauuringute instituudi tehnoloogiauuringute kaasprofessor, Kristjan Vassil tõi näite, et 2014. aastal kasutati digitaalset identiteeti tuvastamiseks enam kui 80 miljonit korda ja 35 miljonit korda digitaalsete tehingute tegemiseks: „Need olid märkimisväärsed arvud riigi kohta, mille elanike arv on vaid 1,3 miljonit.“

Kümne aasta uuringutulemusi koondav raamat on 244 leheküljeline. Raamatu koostajad on TÜ J. Skytte poliitikauuringute instituudi tehnoloogiauuringute kaasprofessorid Kristjan Vassil ja Mihkel Solvak. Raamat avaldati koostöös Vabariigi Valimiskomisjoniga. 

Raamatu täistekst (pdf)

Lisainfo: Mihkel Solvak, tehnoloogiauuringute kaasprofessor, mihkel.solvak@ut.ee