Valmis uuring ja analüüs, mis käsitleb kohalike omavalitsuste rolli rohepöördes
Säästva Arengu Komisjoni tellitud ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse tehtud uuringu keskne eesmärk oli välja selgitada kohaliku omavalitsuse roll rohepöörde elluviimisel Eestis. Uuringust selgus, et omavalitsuste suurimad raskused on seotud rohepoliitika rakendamisega: strateegiliste visioonide ja roheliste põhimõtete jõudmisega liikluskorralduse, teedeehituse või haljastustööde nõuetesse või praktilistesse lahendustesse, selgub Vabariigi Valitsuse pressiteatest.
Lisaks nähakse oluliste arenguvajadustena ressursitõhusust suurendavate digi- ja tehniliste lahenduste (nt kaugloendite, energiakasutuse regulaatorite) laialdasemat kasutuselevõttu ning oma suuremat rolli elanike keskkonnateadlikkuse kasvatamisel. Arenguruumi näevad kohalikud omavalitsused ka jäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtmise korraldamisel.
Uuringust selgus, et enamiku kohalike omavalitsuste senisest rohepoliitilisest tegevusest iseloomustab pigem ebaühtlus ja juhuslikkus. Valdavalt viiakse ellu riiklikest suunistest tulenevaid ja toetusmeetmetega kaetud taristuprojekte, nt ehitatakse kergliiklusteid, uuendatakse tänavavalgustust, vahetatakse kaugkütte-energiaallikaid ning renoveeritakse ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteeme, aga seda ei mõisteta kohalikul tasandil rohepöörde osana.
Uuringu tutvustusürituse avanud keskkonnaministri Madis Kallase sõnul tuleb teadvustada, mismoodi meie igapäevased otsused ja tegevused mõjutavad keskkonda meie ümber – seda nii riigi juhtimisel ja kohaliku elu korraldamisel kui ka ettevõtete ja üksikisikutena. „Rohekokkulepe ei ole midagi eraldiseisvat, vastupidi, see puudutab kõike ja kõiki. Omavalitsused on juba õiges suunas palju olulisi samme teinud. Kogukondades saame rohkem mõelda sellele, kuidas rohekokkulepe on seotud kõigi strateegiliste otsuste, eelarve ning juhtimisega,“ kommenteeris Kallas.
Kuigi uuring kajastab peamiselt seda, millised on rohepöördega seotud kitsaskohad ja ülesanded kohalike omavalitsuste jaoks, eristub siiski osa linnu ja valdu, kel on juba ette näidata muljetavaldav plaan kas kliimamuutustega kohanemiseks või elurikkuse säilitamiseks. Tartu abilinnapea Gea Kangilaski ja Tallinna abilinnapea Vladimir Sveti sõnul on suurlinnades valdkonnaülest rohetegevust teadlikult planeeritud juba mõnda aega ning keskkonna- ja kliimaeesmärke võetakse arvesse nii ruumi- ja transpordiplaneerimisel kui ka rohealade loomisel.
Gea Kangilaski sõnul peaks riigi toetustes võtma rohkem arvesse kohalikke olusid. „Meil on nii kahanevaid kui ka kasvavaid omavalitsusi. Ühel on mure valglinnastumisega, teisel pole ei elanikke ega tulu. Näiteks kliima- ja energiakava võiks olla üks asi, mida võtta aluseks toetuste määramisel,“ kommenteeris Kangilaski.
Lääne-Harju vallavalitsuse liige Kerli Lambing märkis, et elanikel on vallale rohepöördega seotud ootusi üha enam. Näiteks Lääne-Harju rohelise valla idee kasvas välja kogukonnakomisjoni liikmete aruteludest. Üks uuringu tegijatest, Tartu Ülikooli taastamisökoloogia professor Aveliina Helm tõdes samuti, et rohepöörde elluviimisel saavadki kohalikud omavalitsused nn rohujuure tasandiks, kus sünnib kindlasti ka kohapealset roheinnovatsiooni.
„Kohalikud omavalitsused on võtmetähtsusega, kujundamaks inimestele mugavaid ja kaasaegseid elutingimusi,“ ütles riigihalduse minister Riina Solman. „Üha olulisem on aga pöörata tähelepanu sellele, et lisaks inimeste heaolule oleks elukeskkonna planeerimine kooskõlas ka keskkonnasõbralikkusega. Võidavad sellest nii kohalikud elanikud, kes saavad nautida rohelist linna- või vallaruumi, kui ka meie kliima tervis tervikuna. On kiiduväärt, et omavalitsustele on loodud niivõrd põhjalikud ja praktilised juhendid, kuidas kõige paremini selles vallas toimetada. Rahandusministeeriumi veebilehel minuomavalitsus.ee on hea ülevaade sellest, kuidas paljud omavalitsused juba pööravad neile olulistele teemadele väga hoolsasti tähelepanu. Loodan, et loodud juhendmaterjal aitab veel rohkematel omavalitsustel seda teemat enda jaoks lahti mõtestada, sest praeguses julgeoleku- ja energeetikakriisis ei ole ressursside raiskamine kellelegi kasulik.“
Roheleppe ja sellel tuginevate Eesti riigi rohepoliitika eesmärkide täitmine on protsess, milles saavad lähikümnenditel osaleda kõik ühiskonna arengut vedavad sektorid, valitsemistasandid ning kaasatavad sotsiaal-majanduslikud partnerid. Rohepoliitika elluviimist kohaliku omavalitsuse tasandil hakkab toetama kindlasti ka peagi avalikule konsultatsioonile minev rohepoliitika tegevuskava, mis on plaanis kinnitada aasta lõpuks.
- Uuringu keskne eesmärk oli välja selgitada kohaliku omavalitsuse roll rohepöörde elluviimisel Eestis. Uuringu tulemustele tuginedes sõnastati soovitused tingimuste kohta, mis looksid kohalikele omavalitsustele head eeldused selle rolli tõhusaks täitmiseks. Töö oluline tulemus on ka kohaliku omavalitsuse rohepoliitika kujundamist, elluviimist ja seiret toetavad töövahendid (juhend ja soovituslike indikaatorite süsteem).
- Analüüsi tegi ja juhendi koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE).
Mõlemaga saab tutvuda Riigikantselei koduleheküljel.
