Tark roheline kogukond viib kriisides kiiresti edasi

9. augustil kaaskorraldasid Tartu Ülikool ning Kesk- ja Ida-Euroopa kestliku energeetika võrgustik (CEESEN) Paides toimunud arvamusfestivalil arutelu „Kuidas saada targaks roheliseks kogukonnaks?“. Mõttevahetuse keskmes oli küsimus, kuidas liikuda kestlikuma tuleviku poole hoolimata ajaloolisest mõjust nii ehitusvaldkonnale kui ka kogukondlikule mõtteviisile. 

Jätkusuutlikkuse alal peetud vestlusringist võtsid osa arutelujuht Kertu Vuks (Tartu Linnavalitsuse ruumiloome osakonna juhataja), Marten Saareoks (CEESEN-i asutajaliige, Tartu Regiooni Energiaagentuuri ekspert), Kristi Klaas (Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler) ja Age Poom (TÜ linnakeskkonna kaasprofessor). 

Arutelu alguses sai publik esitada ettepanekuid, mis näitasid vestlejatele kiiresti, kui kõrged on kuulajate ootused. Kõigepealt tuli juttu rohekogukondades valitsevatest raskustest juba ainuüksi alusmõistete mitmetahuliste tõlgendusviiside tõttu. Seejärel võeti käsile ühiskonnas väga päevakohane renoveerimise teema. Nõukogude aja arhitektuuri leidub Eesti eri suurusega asulates väga palju ning selle kaasajastamise kulukus on üks probleeme, millega kogukonnad teel kestlikkuse ja energiatõhususe poole kokku puutuvad. Kuna rahastamisvõimalused on piiratud ja osa neist on kättesaadavad vaid suuremates linnades, jätab see väikeasulad oma elukeskkonna renoveerimisel ebasoodsamasse seisu.  

Veel leidis arutelus käsitlemist mõju, mida Venemaa sõda Ukrainas on avaldanud Eesti kui riigi ja ka keskmise eestlase keskkonnajäljele. Otsima on hakatud viise, kuidas Venemaa fossiilkütuseturust kaugeneda ja saavutada suurem energiasõltumatus kestliku(ma) energia toel. Viimastel aastatel on hakanud levima ka kogukonnapõhised lahendused, mis on taskukohasemad, mistõttu on oluline neid soodustada. Lisaks võeti vaatluse alla riigi kestlikkuspüüdlused, millega pööratakse varasemast rohkem tähelepanu rohekogukondade toetamisele ja keskkonnahoidlike õigusaktide väljatöötamisele. 

„Selliseid avalikke vestlusi energiaefektiivsuse ja -julgeoleku teemal on väga oluline pidada, eriti kui need puudutavad küsimust, kuidas toetada rohujuuretasandi liikumisi meie kogukondades,” sõnas Elis Vollmer, CEESEN-i president ja Tartu Ülikooli projektijuht. „Rohepööre on iga inimese võimalus ja kohustus panustada parema ühise tuleviku ja heaolu loomisse. Samal ajal kui Euroopa Liit loob õigusakte ja valitsus võtab need Eesti seadustesse üle, on lõpuks just kohalikud kogukonnad need, kes rohelist mõtteviisi igapäevategevuse kaudu juurutavad ja ellu viivad.” 

Arutelu salvestis saab täismahus eestikeelsena kättesaadavaks septembrikuu jooksul. 

Arvamusfestivali esimesel päeval jätkusuutlikkuse alal peetud nelja arutelu korraldajad olid Tartu Ülikool ja CEESEN koostöös EAS-i ja Kredexi ühendasutuse, Paulig Estonia AS-i ning Keskkonnainvesteeringute Keskusega. Arvamusfestival toimus tänavu juba 11. korda ja tõi Paide Vallimäele 11 000 külalist.