Skytte instituut analüüsis distantsõppe kogemusi ning tegi plaane sügiseks

Peale kahe kuu möödumist distantsõppe alustamisest kogunesid Johan Skytte poliitikauuringute instituudi töötajad seminarile, ei vahetada mõtteid ja saadud kogemusi. Lisaks kavandati õppetööd sügissemestriks.

Veidi vähem kui aasta tagasi, 2019. aasta mais, korraldas Skytte instituut õpetamiskoolituse, kus tutvustati erinevaid tarkvaralisi lahendusi, mida saaks õppetegevuse tõhustamiseks kasutada – Zoom, Infogram, Articulate 360. Keegi ei osanud toona arvata, et 2020. aasta kevadel muutuvad taolised, tollal veel õppetööd toetavad lahedused, õppe läbiviimise põhivahenditeks. Lisaks õppetegevusele tuli nüüd leida toimivad lahendused ka veebikeskkonnas lõputööde kaitsmiseks, kuna mõned meie üliõpilased viibisid sel ajal väljaspool Eestit. Skytte instituudis oli ka enne kriisi rakendatud erinevaid uudseid õpetamismeetodeid: olime selleks ajaks välja töötanud erinevaid MOOC ja e-kursusi, meie õppejõud olid varasemalt pälvinud uuenduslike õppemeetodite arendamise hea õpetamise auhindu, olime Leideni ja Uppsala ülikooliga koostöös läbi viinud õpetamise meistriklasse. Kogu eelnev tegevus andis meile edumaa, et uute oludega ehk mõnevõrra kiiremini kohaneda.

Pole kahtlust, et järgnenud eriolukorra ulatus lisas ka Skytte instituudi töötajatele ja tudengitele töökoormust ja stressi. Positiivse poole pealt ajendas distantsõpe õppejõude digitaalse õpetamise valdkonnas katsetama ja oma metoodikaid edasi arendama. Instituudi õppetöö asejuhataja Olga Bogdanova: „Kriis mõjutas meie instituuti olulisel määral, sest meie üliõpilaste hulgas on palju rahvusvahelisi ja vahetusüliõpilasi. Tänu varasemale kogemusele ja e-õppes arendatud standarditele suutsime olukorda siiski leevendada. Viimas tõestab ka üliõpilastelt ja õppejõududelt kogutud tagasiside. Lisaks olime kriisi ajal proaktiivsed ja tegime ettepanekuid mitme algatuse, näiteks digitaalse aukoodeksi juurutamise kohta.“

Vajadus distantsõppele pühendatud seminari järele sai selgeks kevadsemestri lõpuks, peale laiemat arutelu ülikooli valmisoleku osas jätkamaks distantsõppega vajadusel ka sügissemestril. Enne seminari sai korjatud õppejõududelt tagasisidet, kus küsisime, milliste probleemidega nad kursuste veebirežiimile viimisel kokku puutusid. Lisaks palusime neil jagada ka häid praktikaid, millest võiks kasu olla ka kolleegidel.

Seminari põhieesmärgiks oligi jagada kogemusi, neist ühiselt õppida ning kavandada eelseisvat poolaastat. Pärast veebiõppe projektijuhi Anna Beitane ja õppeasejuhataja korraldatud esialgset arutelu ning kogutud heade praktikate tutvustamist jagati osalejad rühmadesse. Rühmatöö ülesandeks oli välja tuua erinevaid õpetamis- ja õpistsenaariume. Ajurünnakut toetasid elukestva õppe keskuse ja Haridusteaduste instituudi eksperdid. Ürituse peakorraldaja Anna Beitane: „Tänane ühine arutelu aitas tuvastada erinevaid võimalikke stsenaariume, samuti leida kõige otstarbekam lahendus õppe eesmärkide ja olemasolevate tööriistade vahel.“

Üritusel osalenud Euroopa Liidu – Venemaa uuringute magistriõppekava juht Stefano Braghiroli märkis: „Tänu kolleegide ja ekspertidega peetud vestlusele on mul selgem arusaamine, milliseid samme on vaja astuda ja milliseid praktilisi korraldusi on vaja teha selleks, et järgmisel semestril oleks veebis õpetamine ja õppimine tulemuslikum.“

Seminar ei peaks jääma ühekordseks sündmuseks, vaid muutuma orgaaniliseks osaks õppetegevuse planeerimisest ja paremast distantsõpetamisest. Mis omakorda suurendaks üldist digitaalset valmisolekut järgmiseks semestriks. Selles valguses on kavandamisel põhjalikum koolituste tsükkel ning instituudis on loodud ka veebiõppe tugirühm. Väärib märkimist, et umbes 40% sotsiaalteaduste valdkonna järgmisel semestril pakutavatest veebi- või kombineeritud õppega kursustest korraldab meie instituut.

Lisainfo: Anna Beitane, veebiõppe projektijuht, anna.beitane@ut.ee