Riik otsib teadlaste abiga võimalusi elukohaandmete täpsustamiseks riiklikes registrites

Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on asunud selgitama võimalusi riiklikes registrites leiduvate elukohaandmete ebatäpsusest tulenevate probleemide lahendamiseks avalike teenuste kujundamisel. Kõige olulisem ebatäpsus seisneb tegeliku ja registreeritud elukoha lahknevuses, see raskendab mitmete avalike teenuste planeerimist ning halvendab Eesti kui e-riigi mainet seoses raskustega registri põhisele rahvaloendusele üleminekul. Tegemist on Eesti Teadusagentuuri RITA programmi uuringuga „Mobiilne eluviis, avalike teenuste tarbimine ja elukohaandmed riiklikes registrites”, mille tulemuste rakendamisest on huvitatud nii Siseministeerium, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium kui kohalike omavalitsusliitude esindajad.

Statistikaameti andmetel on kuni viiendiku Eesti elanike elukohaandmed rahvastikuregistris ebatäpsed ehk nad ei ela tegelikult alaliselt rahvastikuregistris registreeritud aadressil. Samas on enamiku avalike teenuste (nt koolid, lasteaiad, sotsiaaltoetused ja –teenused) pakkumiseks oluline teada inimeste peamise elukoha õigeid andmeid. Riik peab oma teenuseid kujundades arvestama, kus ja millises mahus on avaliku teenuse tarbijaid või kust inimest vajadusel leida (nt arstiabi, politsei, pääste, ajateenistus). 

“Uurimisprobleemide lahendamiseks kombineeritakse projekti raames traditsioonilised meetodid uute andmekogumise meetoditega. Uuringu esimeses etapis analüüsitakse tänaste registriandmete täpsust ning inimeste käitumist mõjutavaid otseseid ja kaudseid tegureid. Seejärel selgitatakse välja, kuivõrd on võimalik elukoha andmete täpsust parandada kasutades Tartu Ülikooli mobiilsusuuringute labori passiivse mobiilpositsioneerimise unikaalset andmebaasi. Tuginedes esimese etapi analüüsi tulemustele pakutakse II ja III etapi käigus välja võimalikud elukoha andmete parandamise teed,” sõnas uuringu juht professor Raul Eamets.

Elukohaandmete täpsuse tõstmise kõrval on oluliselt tõusnud elektrooniliste suhtluskanalite tähtsus, mistõttu keskendutakse projektis ka riigi ja kodanike vahelise elektroonilise suhtluse parandamise võimalustele. "Inimestel on tänasel päeval lisaks füüsilisele aadressile ka elektrooniline kontakt. Eesti elanikud on väga aktiivsed elektrooniliste teenuste tarbijad. 520 000 ID-kaarti on olnud viimase aasta jooksul elektroonilises kasutuses, lisaks on meil 200 000 mobiil-ID ja 400 000 Smart-ID kasutajat. Eesti.ee aadress on suunatud isiklikule meiliaadressile vaid kolmandikul elanikest, samas on rahvastikuregistris meiliaadressi andmed ca 900 000 inimesel. Uuringu teine eesmärk on elukohaandmete parandamise kõrval töötada välja riigi ja inimese elektrooniliseks suhtluseks tehniline ja õiguslik raamistik," selgitas siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.

Uuring algab tänavu septembris ning tulemusi on oodata 2021. aasta lõpuks. Uuringu eelarve on 947 370 eurot, mis tuleb RITA programmi kaudu Euroopa Regionaalarengufondi ja Eesti riigi eelarvest. RITA programmi eesmärk on aidata kujuneda riigil rakendusuuringute targaks tellijaks ning uuringutulemuste kasutajaks.

Lisainfo:
Prof. Raul Eamets, uuringukonsortsiumi juht, TÜ Sotsiaalteaduste valdkonna dekaan, raul.eamets@ut.ee
Kaidi Nõmmela, uuringu koordinaator, TÜ Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE projektijuht-analüütik, kaidi.nommela@ut.ee

Teate edastas:
Evelyn Pihla
Turundus- ja kommunikatsioonispetsialist
Johan Skytte poliitikauuringute instituut
telefon 737 6379
evelyn.pihla@ut.ee