Professor Eero Medijainen räägib rahvusvahelise ajaloo murrangutest 1930. aastate alguses

7. märtsil kl 16.15 peab Jakobi 2 õppehoone ruumis 114 uusima aja professor Eero Medijainen ettekande „Paralleelide lõikumine: Ameerika Ühendriigid, NSV Liit ja Balti riigid 1933–34“. Mis oli NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide missioon? Kas nendevaheliste diplomaatiliste suhete sisseseadmine mõjutas Eestit ja teisi Balti riike? Kuidas sobitus demokraatia piiramine Eestis ja Lätis USA eesmärkidega? Oodatud on rahvusvahelistest suhetest huvitatud üliõpilased, õppejõud ja teised.

Kahe maailmasõja vahelist paari aastakümmet võib käsitleda ühtse perioodina. Samas on levinud mõttelise piiri tõmbamine 1930. aastate algusse. Paari aastasse mahtusid arengusihid ja sündmused, mis iseloomustavad murrangut Euroopa rahvusvahelises ajaloos.

Nõukogude võim pidi kaasa tooma inimkonna uue, helge tuleviku, see oli eriline missioon. Alates rahulepingutest läänenaabritega eristus Nõukogude Venemaa välispoliitikas kaks suunda. Välisasjade rahvakomissariaat vastandus kohati Kominterni liinile. Sarnaseid üheaegseid suundi leiame ka USA välispoliitikast. Neist tuntuim oli presidendi ja riigidepartemangu vastandumine.

Ameerika Ühendriikidele on samuti otsitud oma missiooni. Franklin D. Roosevelt kutsus Moskva eriesindaja Maksim Litvinovi novembris 1933 kohtuma endaga, mitte riigidepartemangu inimestega. Tema usk personaalse diplomaatia võimalustesse ja iseenda veenmisjõudu said Ida-Euroopale saatuslikuks. Ta oli valmis toetama Nõukogude impeeriumi ekspansiooni Ida-Euroopas, sest uskus kaugemas plaanis demokraatia ja kollektiivse julgeoleku levikusse isegi Stalini toel.

Riigidepartemangu spetsialistide arvates oli John Van Antwerp MacMurray parim kandidaat suursaadiku kohale Moskvas. Nad lootsid, et rahvusvaheliste suhete raskuspunkt püsib Tōkyō-Moskva-Washingtoni teljel ja on riigidepartemangu korraldada. Kui William C. Bullitt asus detsembris 1933 teele Moskvasse, tunnistas ta isegi, et parim kandidaat olnuks MacMurray. Viimane saadeti aga saadikuks hoopis Balti riikidesse.

Rahvusvahelise ajaloo seminarisarja eesmärk on pakkuda ajaloolist vaatenurka nüüdisaja rahvusvahelise poliitika paremaks mõistmiseks.

Liitu ka Eero Medijaineni ettekande Facebooki üritusega.

Otseülekannet saab jälgida veebis Teamsi vahendusel.

Seminarid 2024. aasta kevadsemestril (Jakobi 2–114)

28. märtsil kell 16.15 – Mart Kuldkepi raamatu „Põhjamaine Eesti. Rahvusriigi sünd“ esitlus

11. aprillil kell 16.15 – Elo Süldi seminar poliitilisest islamist

3. mail kell 14.15 – David Reynoldsi raamatu „Mirrors of Greatness: Churchill and the Leaders Who Shaped Him“ esitlus

16. mail kell 16.15 – Kristo Nurmis „Mõõk, meel ja mure: propaganda ideedest 20. sajandil Natsi-Saksamaa, Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide võrdluses“