President Toomas Hendrik Ilvese avalikud loengud

President Toomas Hendrik Ilves peab Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi digiajastu demokraatia külalisprofessorina 2021. aasta kevadsemestril neli avalikku loengut teemal „Turvalisus, demokraatia ja digitaalne maailm“. Kõik neli loengut on seotud digipöörde ohtude ja võimalustega ning iga loeng keskendub omaette spetsiifilisemale alateemale.

„Digiajastu seab demokraatlike riikide ette hulga uusi küsimusi, millest paljud on seotud ohtudega demokraatia aluspõhimõtetele,“ ütles e-valitsemise professor Robert Krimmer loengute tutvustuseks.

Loengusari toimub ainekursuse SORG.03.018 „Demokraatia ja demokraatia institutsioonid“ raames, mis on osa demokraatia ja valitsemise magistriõppekavast (alates 2021/2022. õppeaastast õppekava "Poliitika ja valitsemine digiajastul").

Kõik neli loengut peetakse Zoomis* ja on huvilistele avatud. Loengud on inglise keeles. 
Sarja registreerimislink.

 

17. veebruaril
Ühiskondade ja poliitikate ümberkujunemine

• C. P. Snow ja tema paralleelprotsesside teooria. Digivalitsemine, miinimumstandardid, turvalisus, privaatsus ja kaheastmeline autentimine.
• Suurenev lõhe teaduse, tehnoloogia ja mittetehnoloogiliste kogukondade vahel, kus tehnoloogia areneb märksa kiiremini kui seonduv õiguslik raamistik.
• Autoritaarsed riigid ei pea digitaalsfääris muretsema elanike nõusolekute, privaatsuse ja õigusriigi põhimõtete pärast, liberaalse demokraatiaga riigid aga peavad.
• Digiteerimine muudab 5000-aastast bürokraatia ja riigi juhtimise süsteemi, toimides pigem paralleelselt kui astmeliselt. Digivalitsemine ja peaaegu kohene andmete töötlemine nõuavad uusi valitsemisnõudeid ja eraelu kaitse meetmeid, mille järele paberipõhises maailmas vajadust ei ole olnud.
• Nagu oleme aru saanud, peavad turvalise digivalitsemise miinimumnõuded sõltuma turvalisusest, privaatsusest ja andmete terviklikkusest.
• Kiire areng ja laialdane juurdepääs tehnoloogilistele lahendustele on võrreldavad trükikunstist ja aurumootorist alguse saanud tööstusrevolutsiooniga. Sellega kaasnevate radikaalsete muutuste iseloom ühiskonnas on samaväärne.

17. märtsil 
Digiajastu ohud demokraatiale

• Tehnoloogia arenguga kõrvuti kerkivad esile ka häkkimine ja siseringi ohud. Mis on häkkimine ja mida see tähendab? Häkkimise tüübid. Moonlight mile ja häkkimine ning spionaaži muutumine. Loogikapommide ja sub-rosa-sabotaaži esilekerkimine kübersõjas. SCADA rünnakud, Stuxneti uss ja lunavara.
• DDOS-i rünnak Eestis 2007. aastal, esimene rahvusriigile suunatud rünnak tõi kaasa poliitika muutumise. Hübriidsed digitaalsed ja kineetilised rünnakud. Avaliku ja erasektori partnerlus või riigi ja kuritegelike osaliste koostöö.

14. aprillil
Tõe, poliitika, turvalisuse ja sõja olemuse muutumine digiajastul

• Võltsuudiste, sihitud reklaami ja sotsiaalmeedia ärakasutamine poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Desinformatsiooni lühiajalugu ja selle häälestumine digiajastul. Ukrainast Ühendkuningriigini, USA ja Prantsusmaa valimised: digitaalsete meetodite hübridiseerimine.
• Väärinfo levikust ja selle mõjust poliitikale, vandenõuteooriatele ja demokraatlikele protsessidele. Solomon Aschi vastavuskatsed. Kujutletud kogukonnad, Dunning-Krugeri efekt ja asjatundlikkuse surm. Mitu tõde ja Overtoni aken (ingl Overton window).
• Rahvusvahelised lepingud ja normid. Riiklik suveräänsus vs. suveräänsed ettevõtted. Koroonaäpp, riiklik väljapressimine.

12. mail
Tuleviku poliitika ja valitsemistava

• Turvalisuse olemuse muutumine digiarengu levikul. „Poliitika jätkub muude vahenditega“, kus mass, kaugus ja aeg, senised klassikalised jõu määrajad, pole enam olulised.
• Erinevad arengusuunad Hiina „algoritmilise autoritaarsuse“ ja USA „jälgimiskapitalismi“ vahel. Kuhu sobitub Euroopa, kus kehtib eraelu puutumatus?
• Tehnomajanduslik konkurents ja väljapressimine.

 

Loengule järgneb arutelu e-valitsemise professori, magistriõppekava „Poliitika ja valitsemine digiajastul“ programmijuhi Robert Krimmeriga.

 

Sarja korraldajad jätavad endale õiguse loenguid salvestada ja salvestisi levitada. Isikuandmete töötlemisel järgitakse Tartu Ülikooli andmekaitsetingimusi. Loengusarja toetab e-valitsemise ja digitaalsete avalike teenuste ERA õppetooli projekt ECePS („Horisont 2020“ grandileping nr 857622).

 

Lisateave: Kristiina Tõnnisson, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juhataja, kristiina.tonnisson@ut.ee

 

---

Teate edastas:
Evelyn Pihla
Johan Skytte poliitikauuringute instituudi turundus- ja kommunikatsioonispetsialist
737 6379
evelyn.pihla@ut.ee