2022. aasta Prantsuse presidendivalimised tunduvad paljuski olevat 2017. aasta valimiste kordus: 12 kandidaadist 7 püüdsid seda ametikohta ka eelmistel valimistel, kuid nagu toona, jõudsid selgi korral teise vooru Marine Le Pen ja Emmanuel Macron.
Taas kord kasutatakse valijate mobiliseerimiseks hoiatusi paremäärmuslaste võiduvõimalustest ning analüütikud arutlevad tõsiselt selle üle, milline oleks Prantsusmaa Le Peni juhtimisel.
Kuid on ka üksjagu muutusi, nii siseriiklikul tasandil kui ka välises kontekstis. Emmanuel Macroni viit valitsusaastat varjutavad vastuolud ning tugev kriitika selles osas, kuidas tema enda teod on tugevdanud opositsiooni riiklikul tasandil. ELi tasandil ootab järgmist presidenti ees mõõduvõtt uue Saksa kantsleriga Liidu jõujoonte määramisel, samas kui Venemaa sõda Ukrainas on tekitanud küsimusi nii Macroni välispoliitika kui ka Le Peni südamlike suhete kohta Putiniga. Hoiatuste saatel, et teise vooru tulemus on kaugel kindlast – kuidas peegeldavad nende valimiste tulemused pikemaajalisi trende ja muutusi Prantsuse poliitikamaastikul?
Arutelu juhivad Dr. Stefano Braghiroli, Euroopa õpingute kaasprofessor ja Skytte vilistlased Dylan Bonfils, endine kaastööline Prantsuse Rahvusassamblees ning Vootele Päi, konsultant Corpore PR ja kommunikatsioonifirmas ning endine Eesti kaitseministeeriumi ning Briti saatkonna Tallinnas töötaja.
Seminari modereerib Merili Arjakas, RKK Eesti Välispoliitika Instituudi nooremteadur.
Lisainfo: Kristel Vits, kristel.vits@ut.ee