Eesti e-valimiste 10 aasta kogemus sai kaante vahele

Tartu ülikooli ja vabariigi valimiskomisjoni koostöös valminud raamat „E-voting in Estonia: Technological Diffusion and Other Developments Over Ten Years (2005–2015)” on ainukene omalaadne, mis analüüsib e-valimistel osalemise muutust kümneaastasel perioodil, e-hääletamise käitumismustreid ning selle ühiskondlikku ja poliitilist mõju.

23. märtsil Tallinnas toimunud raamatu esitlusel rääkis vabariigi valimiskomisjoni juhataja Priit Vinkel, et vabariigi valimiskomisjon ja riigikogu kantselei valimiste osakond võõrustavad sageli välisdelegatsioone, kes on väga huvitatud Eesti e-hääletamisest ja soovivad saada ülevaadet selle toimimisest. „Senini oli seda materjali vähe ning see oli laiali eri allikates, mis tähendas, et ka vabariigi valimiskomisjon pidi viitama reale eri allikatele. Nüüd on 10 aasta olulisemad arengud kokku võetud ühes teoses, mida on hea väliskülalistele jagada.“

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves kirjutas raamatu eessõnas: „Täna teame, et meie avatus tehnoloogilistele muudatustele on aidanud meie riigil edukas olla. Nii digiretsept, digiallkiri kui ka e-valimised võiksid olla kasutusel üle kogu Euroopa ja mujalgi.“

„Mul on hea meel, et selle raamatuga täiendab Eesti maailma e-valimiste ajalugu olulise peatükiga. Raamat annab empiirilise käsitluse internetis hääletamise käitumismustritest. Lisaks sellele leiavad teised riigid oma valimiste kaasajastamise kavandamisel väärtuslikku tõendusmaterjali selle kohta, kuidas kaasajastamise mõju sõltub riigi poliitilisest, tehnoloogilisest ja sotsiaalsest kontekstist.“

2005. aastal sai Eestist esimene riik, kus kodanikud said üleriigilistel kohalikel valimistel hääletada internetis. Sellele maailmas esmakordsele ettevõtmisele järgnes e-hääletamise edukas rakendamine kõigil valimistasanditel: kohalikud, riiklikud ja Euroopa tasandi valimised. 2016. aastaks on Eestis kümne aasta jooksul toimunud kaheksa valimist, kus inimesed saavad hääletada internetis.

Eduka e-valimise kõrval kasutavad Eesti elanikud laialdaselt ka paljusid teisi veebipõhiseid avalikke teenuseid, mida riigiasutused pakuvad, sh näiteks digitaalne isiku tuvastamine kui moodsa digitaalse demokraatia nurgakivi.

Raamatu üks koostajatest, Tartu ülikooli J. Skytte poliitikauuringute instituudi tehnoloogiauuringute vanemteadur Kristjan Vassil tõi näite, et 2014. aastal kasutati digitaalset identiteeti tuvastamiseks enam kui 80 miljonit korda ja 35 miljonit korda digitaalsete tehingute tegemiseks: „Need on märkimisväärsed arvud riigi kohta, mille elanike arv on vaid 1,3 miljonit.“

10 viimase aasta uuringutulemusi koondav raamat on 244 leheküljeline. Raamatu koostajad on TÜ J. Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadurid Kristjan Vassil ja Mihkel Solvak. Raamat avaldati koostöös vabariigi valimiskomisjoniga.

Tutvu raamatuga.

Lisainfo
Mihkel Solvak
Tartu ülikooli tehnoloogiauuringute vanemteadur
tel 56670611
e-post mihkel.solvak@ut.ee