Uuring: Ukraina sõjapõgenik Eestis on noore, terve ja kõrgharitud naise nägu

Täna tutvustati Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) ja mõttekoja Praxis koostöös valminud Ukraina sõjapõgenike küsitlusuuringut, milles võeti vaatluse alla Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenike vajadused, hakkamasaamine ja tagasipöördumise kavatsus.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul kinnitasid uuringu tulemused, et oleme Ukraina sõjapõgenike abistamisega õigel teel. „Kui paljud riigid on loonud Ukraina sõjapõgenike abistamiseks eraldi süsteemi või lükanud kogu vastutuse kohalikele omavalitsustele, siis siin oleme algusest peale püüdnud põgenikke kiirelt Eesti ühiskonda integreerida, pakkudes neile vajalikku infot ja abi. Uuringu tulemused näitavad, et suurem osa sõjapõgenikest teavad, kust saada teavet lastele kooli või lasteaiakoha leidmise või Eestis töötamise kohta. Enam kui 80% Ukraina kooliealistest lastest käivad Eestis koolis ja vaid 5% on nimetanud kooli mittejõudmise põhjusena infopuudust. Samuti on ukrainlased teadlikud sellest, kuidas saada terviseabi või leida tööd,“ ütleb Riisalo.

Uuringu kokkuvõttes nendib uurimisrühma juht professor Raul Eamets, et Eestis elav ajutise kaitse saanud täiskasvanud Ukraina sõjapõgenik on noore, terve ja kõrgharitud naise nägu: 74% Eestisse jõudnud sõjapõgenikest on naised ja rohkem kui 50%-l on kõrgharidus. Pooltel Eestisse jõudnud täiskasvanud sõjapõgenikest on alaealised lapsed.

Ukraina sõjapõgenikud on koondunud linnadesse, Tallinnas elavad neist ligikaudu pooled. See pole üllatav, arvestades, et enam kui 50% Eestis elavatest sõjapõgenikest on pärit Ukraina suurtest linnadest. 68% sõjapõgenikest elab eraldi korteris. Riigi abi majutuse leidmisel on nende jaoks Eestisse saabudes väga vajalik, kuid kui töö on leitud, siis suudavad peaaegu kõik oma eluasemekulude eest ise tasuda.

Töökoht on iseseisvaks toimetulekuks esmatähtis. „Uuringu tulemused näitavad, et enamik sõjapõgenikest saab Eesti tööturul hästi hakkama ja 55% täiskasvanutest on leidnud töö. Kuigi paljud ei tööta erialasel ega haridustasemele vastaval tööl, on suurem osa töökohaga rahul ja ei otsi uut,“ täpsustab professor Eamets. Töötukassa info on jõudnud sõjapõgenikeni: sealt otsitakse tööd ning saadakse teenuseid ja toetusi.

63% Ukraina sõjapõgenikest loodab olla hiljemalt kolme aasta pärast tagasi kodumaal, Eestis näevad end kolme aasta pärast 25% sõjapõgenikest. Professor Eametsa sõnul peab tagasipöördumissoovide puhul arvestama sellega, et kolmandik Eestisse jõudnud sõjapõgenikest tulevad aladelt, kus toimub aktiivne sõjategevus, ja kolmandik nendega piirnevatelt aladelt. Mariupolist on pärit ligi 8% ja Harkivist 7% sõjapõgenikest.

Uuringu eesmärk oli selgitada välja Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenike statistiline profiil ning hariduse, tööturu, majutuse, tervise, sotsiaalse hakkamasaamise ja tagasipöördumisega seotud küsimused. See annab Eesti riigiasutustele ülevaate sellest, millised on sõjapõgenike vajadused, kuidas tõhustada neile teenuste pakkumist ja millest nad enim puudust tunnevad.

Uuringu kokkuvõte on kättesaadav Praxise ja RAKE veebilehtedel, kus avaldatakse järgmisel nädalal teemapaberid.

• Sõjapõgenike küsitlusuuring

• Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus

Uuringut rahastas Eesti Teadusagentuur programmist „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA). Sõjapõgenike küsitlusuuring on osa RITA sõjapõgenike projektist.