Sanshiro Hosaka kaitseb doktoritööd „Pelgalt poliitika? Venemaa Ukraina-teemaliste narratiivide taastootmine Jaapani teadlas- ja haritlaskonnas aastatel 2014-2019”

11. aprillil kell 13.00 kaitseb Sanshiro Hosaka politoloogia erialal doktoritööd „Pelgalt poliitika? Venemaa Ukraina-teemaliste narratiivide taastootmine Jaapani teadlas- ja haritlaskonnas aastatel 2014-2019”.

Juhendaja:
Professor Andrey Makarychev, Tartu Ülikool

Oponent:
Dr. Joanna Szostek, Glasgow Ülikool (Suurbritannia)

Kokkuvõte
Kuidas toimus Venemaa niinimetatud „Ukraina kriisi“ narratiivide taastootmine ja normaliseerimine liberaalsetes demokraatiates? Jaapani juhtum näitlikustab haritlaskonna ja intellektuaalide märkimisväärset rolli Moskva strateegiliste narratiivide edasikandmisel kohaliku publikuni. Aastatel 2014 kuni 2019 avaldatud 460 teksti kontentanalüüs näitab, kuidas Venemaa Ukraina-teemaliste narratiivide taastootmine on seostatav erinevate faktoritega, muuhulgas nende autorite erialase võrgustikuga regiooniuuringute vallas, osalemisega Kremli spondeeritud Valdai Rahvusvahelises Diskussiooniklubis, ja teatud rahvusvaheliste suhete narratiivide omaksvõtmine Venemaa identiteedi ja Jaapani-Vene suhete teemadel. Vastupidiselt ootustele ei olnud Venemaa-uuringute alane uurimisprofiil kasulikuks Venemaa mallide taastootmise mõõdikuks, kuid aktiivne liikmelisus Valdai Rahvusvahelises Diskussiooniklubis on. Lisaks aitas autori skeptilisus nö peavooludiskursuste suhtes ja Venemaa nägemine kaitsepositsioonil oleva ohvrina märkimisväärselt kaasa Venemaa narratiivide taastootmisele. Sama mõju oli Venemaa-poolse „vennasrahvaste“ ajaloonarratiivi toetamisel.

Diskursusanalüüs näitas Ukraina-teemaliste akadeemiliste narratiivide puhul kolme dimensiooni. Esiteks, Venemaa-keskne ontoloogia vähendab Ukraina agentsust rahvusvahelises poliitikas. Haritlased normaliseerisid Venemaa ebaseaduslikku Krimmi annekteerimist läbi viitamise Venemaa väidetavalt ontoloogilisele julgeolekule – perspektiiv, mis tugineb Venemaa ajaloolistele narratiividele ja eirab Ukraina oma. Teiseks otsisid lääne hegemoonia vastased, kelle nägemuses on Lääs russofoobne, alternatiivseid selgitusi Putini agressiivsetele poliitikatele. Kolmandaks võib välja tuua need akadeemikud, kelle võimetus ära tunda Kremli manipulatsiooni tõi kaasa tõsist kallutatust metodoloogilisel tasandil, näiteks välitööde läbiviimist „Donetski Rahvavabariigis“. Need narratiivid kujundasid ka Tokyo välispoliitikat. Näiteks argumenteeris grupp Valdai eksperte ja endisi diplomaate, kes diskrediteerisid ukrainlasi kui neo-natse, et Tokyo peaks keskenduma oma Põhjaterritooriumi-teemalise vaidluse lahendamisele Moskvaga ning mitte laskma Ukrainas toimuval tähelepanu hajutada. Väidetavat „Hiina-Venemaa liitu“ kasutati hirmutamistaktikana, veenmaks poliitikategijaid jätkama Venemaaga suhtlemist tavapärasel kursil ning eraldama seda Hiina-küsimusest – Tokyo peamisest julgeolekumurest. Alles Venemaa täieulatuslik sissetung tõi kaasa Jaapani juhtkonna ja avalikkuse pettumuse Venemaas.