Autor:
Johan Skytte poliitikauuringute instituut

Ukraina suursaadik Eestis: Ukraina sõdurid võitlevad demokraatliku maailma eest

Ukraina saab sõja võita ainult oma liitlaste NATO ja Euroopa Liidu abiga. Kui kaob toetus, kaob ka võidulootus. Selle sõnumiga külastas Tema Ekstsellents, Ukraina suursaadik Maksõm Kononenko Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituuti novembri lõpus.

Suursaadik rõhutas, et Ukraina võit on eksistentsiaalse tähtsusega mitte ainult Ukrainale endale vaid tervele demokraatlikule maailmale. Seetõttu on hädavajalik, et NATO ja EL saadaksid selge signaali Ukraina liikmelisuse osas. Kononenko väitel peab Venemaa juba praegu NATO-t konflikti osaliseks, mistõttu oleks loogiline NATO-l mitte peljata Ukraina liikmesust. Vastupidi – Ukrainat tuleks näha asendamatu tulevase liikmena, kuna neil on ainsana lahingukogemust vene sõjaväe vastu võitlemisel.

Image
Euromaidan Coin

Suursaadik heitis loengus pilgu minevikku ning selgitas kuidas kujutluspilt Vene impeeriumist kukuks ilma Kiievita kokku. Ta meenutas kuulajatele, et käimasolevat sõda alustas Venemaa Ukraina vastu juba 2014. aastal – see oli vastus Euromaidani meeleavaldustele ja nendele järgnenud Väärikuse revolutsioonile. Need protestid said alguse president Viktor Janukovõtši ootamatust otsusest mitte allkirjastada Euroopa Liidu ja Ukraina vahelist assossatsioonilepingut ning selle asemel hoopis tugevdada sidemeid Venemaaga.

Need protestid, sh ka 10 aastat varem toimunud oranž revolutsioon, näitavad et Ukrainas on tugev kodanikuühiskond, mis on valmis euroopalike väärtuste eest võitlema. Venemaa näeb selles kodanikuühiskonnas oma suurimat ohtu. Võitlus demokraatia nimel on muutunud täiemahuliseks sõjaks. Kononenko rõhutas, et EL peab aduma, et selle väärtuste eest sõditakse praegu Ukrainas. Ja seda võitlust agressori vastu hoiab tugevana Ukraina inimeste unistus liituda Euroopa perega.

Kononenko sõnul on see ka põhjus, miks Ukraina – 2023. aasta suvest Euroopa Liidu kandidaatriik – on oma valitsuses kindlustanud, et kõik EL-i poolsed reformisoovitused oleksid läbirääkimiste alustamiseks täidetud. Nüüd ootavad ees poliitilised lahingud suletud uste taga.

Avalikule loengule järgnes küsimuste voor, mida modereeris Johan Skytte poliitikauuringute instituudi analüütik Thomas Linsenmaier. Arutelus puudutati keerulisi teemasid – näiteks nagu kardetav veto, mille võib Ukraina ja EL-i vahelistele läbirääkimistele panna Victor Orban.

Ürituse korraldajate Anna Beitane ja Yurii Kondratyki sõnul oli ürituse eesmärk suhelda Ukraina suursaadikuga ja saada lähemat teavet Euroopa Ukraina-integratsiooni puudutavatel teemadel. „Meil on suur au võõrustada Suursaadikut Skytte instituudis ja loodame, et koostöö jätkub ka tulevikus.“

Maksõm Kononenko määrati Ukraina Suursaadikuks Eesti Vabariigis 2023. aasta märtsis. Oma karjääri jooksul on ta täitnud erinevaid ametikohti rahvusvahelises õiguses, poliitikas, inimõiguste vallas, Euroopa ja Euro-Atlandi integratsioonis, kohtumenetluses ja vaidluste lahendamises, personalijuhtimises ja konsulaarküsimustes.

Avatud loeng korraldati projekti „Balti riikide ülikoolid kaasavad kodanikke Ukraina toetuseks“ raames, mis rahastati Euroopa Liidu programmi Erasmus+ toetusel.

Ajakirjanike vestlusring

Keerukate teemade selgitamisel on teadlased ajakirjanikele väga oodatud partnerid

Meediakajastus

JÄRELVAATA: milline on meedia roll ühiskonna kestliku kursi kujundamisel?

Soome lipud peahoone ees

JÄRELVAADATAV: Soome president Alexander Stubb kõneles maailmapoliitikast ja vestles üliõpilastega