Tartu Ülikooli poliitikateadlane uurib Euroopa tippgrandi toel Romanovite impeeriumi solidaarsuse ajalugu

Tartu Ülikooli Ida-Euroopa ja Euraasia uuringute lektor Catherine Gibson sai Euroopa Teadusnõukogu (ERC) 1,5 miljoni euro suuruse alustava teadlase grandi, et uurida Romanovite impeeriumi eri piirkondades elanud inimesi ühendavat heategevust. Gibsoni projekt annab solidaarsuse kujunemise ja arengu uurimiseks olulist taustateavet, mille abil suudame paremini mõista ühismeelsuse geograafiat tänapäeva maailmas. 

19. sajandi lõpuks hõivas Romanovite impeerium üle poole maakerast, mis tähendas, et praeguse Tallinna ja Vladivostoki vahelise ala elanikud olid ühe ja sama impeeriumi alamad. Kui kaugele ulatus impeeriumi elanike kaasmeelsus aga geograafiliselt? Kas impeeriumi eri otstes elanud inimesed tundsid emotsionaalset sidet või tahet üksteist rasketel aegadel aidata? Kui jah, siis milles selline solidaarsus avaldus ning kuidas see mõtete, tunnete ja läbielatu kaudu väljendus? 

Gibson püüab projektis „Solidaarsuse impeerium: eraheategevuse ajalugu detsentraliseeritud Romanovite impeeriumis aastatel 1855–1914“ anda uue tähenduse üldlevinud keskuse ja perifeeria vaheliste suhete käsitlustele impeeriumide uurimisel ning taasavastada seni eraldi uuritud piirialade kokkupuutepunkte. Projektis analüüsitakse impeeriumisisese heategevuse, abi ja katastroofiabi väheteada juhtumeid, näiteks eesti talupoegade annetuste kogumist, et abistada maavärina ohvreid Semiretšjes (tänapäeva Kasahstan ja Kõrgõzstan). Ühtlasi uuritakse, kuidas kujundasid ususulised ja etnolingvistilised erinevused solidaarsust ning mil viisil võimaldas ühismeelsus neid erinevusi ületada. 

Sel moel aitab projekt luua Ida-Euroopa ja Euraasia uuringute ning impeeriumi ajaloo käsitlusviisides juba ammu vajalikku detsentraliseerivat vaadet, mis on muutunud eriti oluliseks pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse. „Kuna Venemaal asuvad keskarhiivid on praegu välismaa teadlastele kättesaamatud, on hädavajalik leida nüüd uued meetodid meile kättesaadavate ajalooallikatega töötamiseks,“ selgitas Gibson. Projekti eesmärk on tekitada ja tugevdada piirkondadevahelisi võrgustikke ning luua partnerlussuhteid Romanovite impeeriumi piirkondliku ajalooga tegelevate teadlaste eri alamvaldkondade vahel (Balti uuringud, Ukraina uuringud, Kaukaasia uuringud, Kesk-Aasia uuringud). Nii on võimalik avastada impeeriumi ajaloo uusi vaatenurki, mis põhinevad selle piirialade seotusel. Solidaarsusele ei läheneta projektis mitte ainult kui uurimisteemale, vaid ka kui teadustöö laadile, mille abil kujundada ajaloo kirjapanemiseks uusi, koostööl põhinevaid viise, mis ületavad traditsioonilisi riikide ja regioonide piire. 

Projekt kestab 2025.–2029. aastani ning seda haldab Johan Skytte poliitikauuringute instituudi alla kuuluv Venemaa ja Euraasia uuringute keskus (CEURUS). Lisaks Gibsonile liituvad uurimisrühmaga kolm järeldoktoranti ja üks doktorant, kelle eksperditeadmised nende piirkondade kohta on abiks projekti ambitsioonikate küsimuste lahendamisel. Projekti käigus võetakse viie aasta jooksul vaatluse alla solidaarsuse kontseptuaalne ajalugu Romanovite impeeriumis, kogutakse ja analüüsitakse näiteid heategevuslike eraalgatuste kohta impeeriumi neljal piirialal ning tehakse digitaalselt kindlaks annetuste liikumine ja võrgustikud. Nii saadakse ülevaade heategevuse tähtsaimatest suundumustest ja geograafilistest trajektooridest. 

Catherine Gibson on Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi õppejõud, kelle senised uurimisteemad on seotud rahvusluse ja teaduse ajalooga Ida-Euroopas. Ta on kirjutanud raamatu „Geographies of Nationhood: Cartography, Science, and Society in the Russian Imperial Baltic“ (Oxfordi Ülikooli kirjastus, 2022), mis sai 2023. aastal Cambridge’i Ülikooli Balti geopoliitika võrgustiku teaduspreemia. Gibson on iga-aastase Tartus toimuva Ida-Euroopa ja Euraasia uuringute konverentsi peakorraldaja. 

Euroopa Teadusnõukogu toetab värsket ja uuenduslikku eesliiniteadust eri teadusvaldkondades üle Euroopa. Alustava teadlase grandi tänavusele konkursile laekus 3474 taotlust, millest sai rahastuse veidi üle 14%.

Loe ka Novaatoris ilmunud intervjuud.