Tartu Ülikooli eksperdid nõustavad Ida-Viru omavalitsusi energia- ja kliimakava tegevusplaanide koostamisel
Ida-Virumaa üleminek kestlikumale majandusmudelile eeldab muutusi nii elanikkonna mõtteviisis kui ka omavalitsuste ja ettevõtete senistes tegevusmustrites. Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse eksperdid on kogunud viimastel aastatel Eesti eri piirkondadest kogemusi, mille abil toetada nüüd Ida-Virumaa omavalitsuste energia- ja kliimakavaga seotud tegevuse planeerimist, kogukondlikke algatusi ning huvirühmade kaasamist omavalitsuste tulevikuplaanidesse.
Eesmärk on luua kontakt kõigi Ida-Virumaa omavalitsustega, et uurida nende plaane piirkondliku energia- ja kliimakava elluviimiseks ning pakkuda tuge nii pikaajalise tegevuse rahastamise võimaluste leidmisel kui ka huvirühmade kaasamisel. Seejuures pööratakse erilist tähelepanu neile, kes jäävad sageli otsustusprotsessides alaesindatuks, näiteks noored ja vanemaealised.
Maakonna kliima- ja energiakava kinnitati 2023. aastal. Pärast seda on omavalitsustel tulnud panna kokku tegevusplaan, mis võimaldab kavas seatud eesmärke saavutada. Nii mõnigi omavalitsus tunnistab, et kestliku plaani koostamisega on nii tööjõu- kui ka rahapuuduse tõttu raskusi.
Kaasamise keeruline kunst
Tartu Ülikooli rakendusuuringute meeskonna eesmärk on projektijuht Elis Vollmeri sõnul leida lahendused, mis täidavad just konkreetse omavalitsuse vajadusi. Võrreldes energia- ja kliimakava vastuvõtmise ajaga on palju muutunud. Näiteks saab õiglase ülemineku fondi toetusmeetmetest abi nii ettevõtluse, kodanikuühiskonna kui ka haridusvõimaluste arendamiseks. Omavalitsuste ja huvirühmade suutlikkus neid võimalusi kasutada on aga väga erinev. Iseäranis tugevat mõju avaldab paaris omavalitsuses kestev võimuvõitlus, mis raskendab niigi keerulisel ajal pikaajaliste plaanide tegemist. „Meie huvi on ühelt poolt uurida, millised poliitmaastiku mustrid mõjuvad rohelisele üleminekule soodsalt ja mis takistavalt. Samuti püüame anda omavalitsustele nõu, kuidas eri meetmete võimalusi kombineerida ja leida veel lisarahastusvõimalusi, mis aitaks ette võtta pikaajalise mõjuga tegevust,“ selgitas Vollmer.
Pika plaani tegemisel ja mõjusa tegevuse kavandamisel on tähtsal kohal huvirühmade kaasamine, usalduse loomine ja koostöö. Vollmeri sõnul on Ida-Viru asutused ja omavalitsused kestlikkuse suurendamisest ja huvirühmade koostöö toetamisest väga huvitatud. Sageli jääb aga puudu nii praktilistest oskustest, kuidas kaasavat arutelu luua ja ühisosa leida, kui ka inimestest, kes sellist tegevust eest veaks.
„Oleme möödunud aasta jooksul käinud oma meeskonnaga väga avatult eri pooltega kohtumas ja lihtsalt kuulanud, mis neile rohelisel üleminekul muret valmistab ja kuidas nad sooviks selles osaleda. Edastame saadud teadmised omavalitsustele ja aitame ühisosa loomiseks jõukohaste sammudega edasi liikuda,“ selgitas Vollmer. Just kaasamismeetodite paremaks juurutamiseks on eeloleval sügisel kavas omavalitsustes ülikooli ekspertide juhitud seminarid, mis annaksid julgustava kogemuse kaasamise võimalikkusest.
Korterelamute renoveerimine kui ühistegevuse test
Mullu veebruaris osales projektimeeskond kohtumistel Kohtla-Järve, Narva Jõesuu, Jõhvi ja Kiviõli korteriühistutega. Ühistutele tutvustati lähemalt korterelamute renoveerimise kogemust Tartus, kus vanadest hruštšovkadest said smartovka’d ehk renoveeritud ning nutikate energiasäästulahendustega elamud. Majade renoveerimise tehnilise poole kõrval oli tähelepanu all seegi, mida majade elanikud sellest protsessist arvasid ja kuidas muutustega kohanesid. „Tegime renoveerimisinfo koostöös Kredexi ja Tartumaa Energiaagentuuriga ühistutele võimalikult inimlähedaseks ja lihtsaks, et kahandada muutustega seonduvat muret ja innustada ühistuid renoveerimist ette võtma“ rääkis Vollmer.
Renoveerimistegevus on näide sellest, kuidas piirkonnas on vaja mõtteviisi nihet, et inimesed hakkaks ühiste väärtuste ja eesmärkide nimel kogukonnana tegutsema. Ida-Viru suuremates tööstuslinnades seostatakse end ajaloolistel põhjustel sageli pigem töökollektiividega kui ümbritseva kogukonnaga. See seletab ka elanike üsna tagasihoidlikku ühiskondlikku aktiivsust oluliste probleemide omaalgatuslikul lahendamisel. „Korterelamute renoveerimine on üks väga konkreetne teema, mille puhul saame mujalt kogutud kogemuste tutvustamise abil julgustada inimesi ühiselt tegutsema,“ oli Vollmer lootusrikas.
Elamufondi renoveerimine on ka omavalitsuste toimetuleku seisukohalt väga oluline. Senistes plaanides on sageli käsitlemata jäänud energia ostuvõimetus, aga viimaste aastate küttehindade tõus on just seda riski võimendanud. „Kui omavalitsused seda probleemi ei enneta, on tagajärjed väga kallid, sest lõpuks maksavad nemad sotsiaaltoetuste kaudu kinni elanike energiavõlad,“ rääkis Vollmer.
Head mõtted ja tegusad noored
Ida-Viru tuleviku kujundamisel näevad projekti eksperdid suurt võimalust selles, et toetada piirkonna noori ja koole. Mullu novembris korraldatud koolinoorte roheideede konkursil osales ligi sada noort, kes pakkusid välja nutikaid ideid, mis käsitlesid nii kärbsevalgupulbri tootmist, tekstiilijäätmete taaskasutust kui ka jäätmetest festivalidekoratsioonide tegemist.
Oktoobris toimunud Narva gümnaasiumite ettevõtlusvõistlusel osales kolmest gümnaasiumist neli võistkonda kokku paarikümne liikmega. „Ida-Virumaal on ülejäänud Eestiga võrreldes suhteliselt vähe õpilasfirmasid. Küll aga on siin palju aktiivseid noori, kes sooviks end ka teostada. Meie algatuste eesmärk oli seniseid tegijaid tunnustada ja inspireerida teisi julgemalt tegutsema,“ rääkis projekti spetsialist Julia Golubeva.
Seejuures ei piirduta ettevõtluse vallas üksnes koolinoortega. 10–12. mail toimuv rohehäkaton toob kokku keskkonna-, digi- ja majandushuvilised, kes otsivad koos digilahendusi, mis aitaksid roheüleminekut edasi viia. Vollmeri sõnul on korraldajatel unistus, et häkatonist kasvaks välja ideid ja meeskondi, millest võiks tulevikus sündida päris iduettevõtteid, kes toovad Ida-Virumaale rohkem roheettevõtlust.
Ülikooli veetava projekti kõige praktilisema lõpptulemusena võiks sügisel valmida maakonna energia- ja kliimakava lisad, mis võimaldaks plaanid tulemuslikult ellu viia. Ida-Virumaa projekt on osa suuremast, Kesk- ja Ida-Euroopa kuue riigi heitemahukate piirkondade energia- ja kliimameetmete tegevuskavade koostamist toetavast projektist „Kesk- ja Ida-Euroopa säästva energia liit – kohalike omavalitsuste algatuste kavandamine ja rakendamine õiglase energiaülemineku jaoks“ (CEESEU-DIGIT). Tartu Ülikooli juhitava projekti kogueelarve on 1,8 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu toetus moodustab 1,75 miljonit eurot.
