Piirkondlikuks rohepöördeks on vaja toetavat keskkonda ja põhjalikku oskusteavet
Kesk- ja Ida-Euroopa omavalitsused jäävad praegu maha Lääne-Euroopa piirkondadest, kus kestliku energia ja kliima tegevuskavade väljatöötamine on selgelt paremas seisus. Olukorda võiksid muuta paremad teadmised ja rahastusvõimalused, aga ka poliitikakujundajate suurem tugi, leiavad Tartu Ülikooli juhitud rahvusvahelise projekti CEESEU eksperdid.
Sel sügisel lõppes kolm aastat kestnud Euroopa Liidu rahastatud projekt CEESEU („Central and Eastern European Sustainable Energy Union“), mille raames aitas Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituut koostöös Tartu Regiooni Energiaagentuuri ja rahvusvaheliste partneritega suurendada Kesk- ja Ida-Euroopa omavalitsuste ja poliitikakujundajate võimekust töötada välja säästva energia ja kliima tegevuskavasid.
Tartu Ülikooli projektijuhi Elis Vollmeri sõnul oli see hea võimalus demonstreerida kohalike omavalitsuste rohepöördeprotsessi alates energia- ja kliimastrateegia ettevalmistamisest kuni vajaliku rahastuse hankimise ja tulemuste hindamiseni. Kolme aasta jooksul loodi Kesk- ja Ida-Euroopa regioonis edukaid näiteid 57 omavalitsuses (Eestis keskenduti Pärnule ja Võrule). Projekti käigus planeeriti, rahastati ja viidi ellu tegevusi, mis aitavad säästvale energeetikale üle minna ning kliimamuutustega kohaneda.
Rahastuse saamise keerukus seab suurimad piirangud
Edukaks rohepöördeks on Vollmeri sõnul hädavajalik, et omavalitsused ja poliitikakujundajad oskaksid töötada välja tegevuskavasid, mis aitavad suurendada energiatõhusust, säästa energiat, vähendada CO2 heitkoguseid ja kohaneda paremini kliimamuutustega. „Praegu on Kesk- ja Ida-Euroopa omavalitsused nende kavade koostamises paraku Lääne-Euroopast selgelt maha jäänud nii vähese teadlikkuse kui ka strateegilise planeerimise vastu huvi puudumise tõttu. Samuti puudub neil sageli haldusvõimekus ja juurdepääs ressurssidele või ei osata piisavalt hästi kaasata vajalikke sihtrühmi,“ tõi Vollmer esile probleeme, millele püüti projekti raames lahendusi pakkuda.
Suurim katsumus kavade väljatöötamisel on Vollmeri sõnul rahastus: selle saamise keerukus või puudumine. „Kuigi kohalike omavalitsuste algatuste toetamiseks on loodud mitmesuguseid rahastamisallikaid, on nende kättesaadavus mõnevõrra raske. Taotlemine on üldjuhul keeruline, eriti just väiksemate omavalitsuste jaoks. Samuti on kriteeriumid vahel liiga ranged ja konkurents toetuse saamiseks üsna tihe,“ tõdeb Vollmer. Teisalt lisab ta, et toetuste saamiseks jääb puudu ka teadmistest ja oskustest ning tihti ei osata kaasata erasektorit ega leida koostöös poliitikakujundajatega võimalusi, et tingimusi lihtsustada.
Lahendusena pakkusid eksperdid projekti käigus välja soovitusi, kuidas võiksid omavalitsused kindlustada ja eraldada raha rohepöörde strateegiliseks toetamiseks, kuidas laiendada oskusi konkureerivate projektide loomiseks ja nende rahastamiseks ning kuidas teha poliitikakujundajatele ettepanekuid toetusmeetmete lihtsustamiseks.
Rohkem teadmisi ja oskusi roheülemineku elluviimiseks
Piirkondliku rohepöörde tähtis edutegur on ka selle elluviijate pädevus tegeleda nii roheülemineku enda kui ka kõige kaasnevaga, tõdeb Vollmer. „See kõik algab protsessi otsustusahela ja juhtimisstruktuuri paikapanekust, piisavast halduspersonali olemasolust ning kava koostamiseks ja elluviimiseks vajalikust kontaktist eri poolte vahel,“ märgib ta ning rõhutab, et kuigi asjakohased teadmised on väga tähtsad, ei tähenda see, et igaühest peab saama energeetikaekspert. „Pigem on oluline osata koondada omavalitsuse võrgustikku need pooled, kel on juba osa vajalikust olemas: olgu selleks mõni vajaliku tehnilise oskusega isik või partner, näiteks initsiatiivikas energiakogukond või naabervaldade võrgustik.“
Vajadus parema koostöö järele nii rohujuure kui ka otsustajate tasandil
Olulisena märgib Vollmer ära ka omavalitsuste koostöö- ja kaasamisoskuse vajaduse eri sihtrühmade puhul: nii kodaniku tasemel, kus peaks piirkondlikust rohepöördest enim kasu saama, kui ka poliitikakujundajate tasemel, et keerulised meetmed ja nende rakendusvõimalused lihtsamaks muutuksid. „Praktilised lahendused on eri pooli hõlmavate töörühmade moodustamine ja oskuslikum teavitustöö tegevuse kohta, et poolte ideid arvesse võtta ja lõpptulemus võimalikult kasutajakeskseks luua,“ toob Vollmer näiteid CEESEU projekti õppetundidest seitsme projektis osalenud riigi näitel.
Samuti julgustavad projekti eksperdid nii Euroopa Liidu kui ka Kesk- ja Ida-Euroopa poliitikakujundajaid toetama kohalikke omavalitsusi ühistes püüdlustes roheülemineku teekonnal. „Kuigi omavalitsust puudutav energia ja kliima tegevuskava on justkui kohalik ettevõtmine, võib otsustustasandite vaheline kogemuste ja ideede vahetus olla piirkonnale väga väärtuslik. Seepärast julgustame nii riigi kui ka Euroopa tasandi otsustajaid leidma võimalusi hoida kontakti piirkondlike omavalitsustega, kes praktilisel tasandil rohepööret iga päev ellu viia püüavad,“ jagas Vollmer ekspertide soovitusi.
Sarnaselt väärtusele, mida pakub poliitikakujundajatele regioonides rakendatavatest meetoditest, aga ka muredest saadav ülevaade, on omavalitsustele tähtis otsustajate tagasiside ja info nii koostöövõrgustike loomise ja oskusteabe vahetamise võimaluste kohta kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil kui ka tehnilises mõttes. „Omavalitsuste vajadusi välja selgitades on võimalik saada suurem pilt ka tööriistadest ja kogumist või kasutamist vajavatest andmetest, mille najal rohepöördeks kogu Kesk- ja Ida-Euroopas rohkem väärtust luua,“ märgib Vollmer.
1. novembrist 2020 kuni 31. oktoobrini 2023 kestnud CEESEU projektis osalesid kümne riigi eksperdid ja organisatsioonid. Projekti rahastas Euroopa Komisjon programmist „Horisont 2020“ toetuslepinguga nr 892270 ja selle eelarve oli 1,5 miljonit eurot.
Põhjalikum info projekti ja selle tulemuste kohta: https://ceesen.org/en/about-ceeseu/.
