Oktoobris korraldab Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituut Eesti eri paigus kolm avalikku loengut eesti- ja venekeelse elanikkonna identiteediloomest Eestis aastatel 1990–2020. Kultuuririkkuse aasta puhul peetavad loengud toimuvad Tartus, Tallinnas ja Narvas. Kõigil loengutel saab veebi teel osaleda kõigis kolmes linnas ja mujalgi.
Loengud toimuvad 3., 10., ja 17. oktoobril kell 15.30–17.00 ja neid annavad Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teadlased. Tartus on loeng eesti, Tallinnas inglise ja Narvas vene keeles.
Kultuuririkkuse aasta puhul peetavates loengutes räägitakse, kuidas on 1990.–2020. aastal kujutatud Eestis elavate inimeste identiteedidiskursust kirjanduses, meediaväljaannetes, poliitilistes kõnedes ja popkultuuris. Teadlased otsivad vastuseid mitmele küsimusele. Kuidas on iseseisvuse taastanud Eestis käsitletud eestlaste ja venekeelsete inimeste minevikku, olevikku ja tulevikku? Mil viisil on määratlenud ühte või teise rahvusesse kuuluv inimene enda identiteeti eri ajalookäsitluste, eri lugude ja inimsuhete kaudu? Kuidas on kujunenud välja erinevad teised, kelle taustal joonistub välja enda identiteet? Mida annab nendest diskursustest õppida ja kuidas leida selle taustal vastuseid tänapäeval esile kerkivatele küsimustele, olgu selleks lõimumine või keelte ja kultuuride mitmekesisuse väärtustamine?
3. oktoobril kella 15.30–17.00 peab Läänemere maade poliitika lektor Heiko Pääbo Tartus loengu „Rahvus, mälu, narratiiv: olulised teised Eesti identiteedi diskursuses“. Pääbo vaatleb ettekandes, kuidas kujutati 1990. ja 1995. aastal eestlaste minevikku, tajuti enda rolli minevikus ning suhestuti oluliste teistega. Selle ajaloolise sissevaate tulemused paigutab lektor laiemasse konteksti – kust tuldi, kuhu on edasi liigutud ja kuidas need rollid on muutunud.
Eestikeelne loeng toimub Lossi 36 õppehoone auditooriumis 214. Veebi kaudu saab loengust ühiselt osa võtta Tartu Ülikooli Tallinna esinduse (Teatri väljak 3) ruumis 311 ja Tartu Ülikooli Narva kolledži kaldauditooriumis 100. Lisaks on võimalik loengut jälgida ka Zoomist selle lingi alt.
10. oktoobril kella 15.30–17.00 peab võrdleva poliitika lektor Alar Kilp Tallinnas loengu „Present Others in the identity narratives of Estonians: 1990, 1995, and today“ („Olevikulised teised eestlaste rahvusloos: 1990., 1995. aastal ja tänapäeval“). Kilp räägib eestlaste ajaloomustritest, arutledes selle üle, kes olid iseseisvuse äsja taastanud Eestis need, keda peeti teisteks, ja mida võib selle põhjal järeldada tänapäevaste teiste kohta.
Ingliskeelne loeng toimub Tallinna esinduse (Teatri väljak 3) auditooriumis 311. Veebi kaudu saab loengust ühiselt osa võtta Narva kolledži kaldauditooriumis 200 ja Tartus Lossi 36 ruumis 305.
17. oktoobril kella 15.30–17.00 peab politoloogia teadur Elena Pavlova loengu „Кто мы здесь? Дискуссия о русской идентичности в Эстонии сквозь призму культуры“ („Kes me siin oleme? Arutelu vene identiteedist Eestis läbi kultuuriprisma“). Pavlova peatub sellel, kuidas on vene keelt kõnelevad inimesed end iseseisvuse taastanud Eestis määratlenud. Ta vaatleb Eestis välja antud venekeelse kirjanduse põhjal, mil viisil on peamiste lõimumisküsimustega seoses muutunud Eesti venekeelse elanikkonna vaated ja käsitlused.
Venekeelne loeng toimub Narva kolledži auditooriumis 100. Veebi kaudu saab loengul ühiselt osaleda Tallinna esinduse (Teatri väljak 3) ruumis 311 ning Tartus Lossi 36 ruumis 307.
Lisaks on loenguid võimalik vaadata ka veebis ilma kohapeale või ühisvaatamisele tulemata. Veebilingid tehakse kättesaadavaks Johan Skytte poliitikauuringute instituudi veebilehel.
Loengusari toimub Eesti Teadusagentuuri rahastatud uurimisprojekti „Rahvuslik identiteet ja Eesti-Venemaa suhted: pikiuuring eliitide ja masside diskursuste kohta“ raames koostöös Integratsiooni Sihtasutusega.