Ionut Chiruta kaitseb doktoritööd „Triadic nexus relationships in an age of populism: interactions between Hungary, Romania and the Hungarian minority in Szeklerland“

15. juunil kell 11.00 kaitseb Ionut Chiruta politoloogia erialal doktoritööd „Triadic nexus relationships in an age of populism: interactions between Hungary, Romania and the Hungarian minority in Szeklerland“ („Kolmikneksus populismiajastul: Ungari, Rumeenia ja Seekelimaa ungari vähemuse vahelised suhted“). 

Juhendaja:
professor Vello Pettai, Tartu Ülikool

Oponent:
dr. Andreea Udrea, Royal Holloway University of London (Suurbritannia)

Kokkuvõte
Mitmetes Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) riikides on liitumine Euroopa Liiduga aidanud leevendada erinevate etniliste gruppide vahelisi pingeid ning edendada rahulikku kooselu eri riikidest pärit vähemuste vahel. Sellest siirdest on ühe edukaima ja olulisima näitena, kus on toimunud nii rahvuste- kui riikidevaheline leppimine, esile kerkinud Ungari, Rumeenia ja ungari vähemuse juhtum, mida on eeskujuks toodud tervele KIE regioonile ja ka Balkanile. Kolmikneksuse mudel, mille käis välja Rogers Brubaker (1996), on võimaldanud analüüsida nii endisi kui nüüdisaegseid rahvustevahelisi konflikte ning nende vältimise võimalusi. Viimase aja poliitilised arengud näitavad selle teooria jätkuvat olulisust. See doktoritöö aga kaasajastab Brubaker’i mudelit, asendades rahvusluse kontseptsiooni populismi ja illiberalismiga ning rakendades uuendatud mudelit kolmele ühe neksuse moodustavale toimijale (Rumeenia, Ungari, ja ungari rahvusvähemus Rumeenias), analüüsimaks nende mõjusid etnopoliitilistele protsessidele. Väitekiri hõlmab nelja uurimust, mis käsitlevad rahvusliku kodumaa aktivismi, mäluküsimusi, populistlikku diskursust ja poliitilist osalemist ning seda, kuidas need aspektid kujundavad avalikku diskursust ning poliitilisi eelistusi. Esimene uurimus keskendub rahvusliku kodumaa aktivismile ja selle rollile populistlike ja illiberaalsete vaadete levitamisel, mida tehakse rahvusvähemuste kultuurilise identiteedi säilitamise eesmärgil kultuurilise pärandi ja mälu-uuringute kaudu. Teine uurimus analüüsib populistlike illiberaalsete diskursuste ja praktikate mõju Rumeenia poliitilistele protsessidele. Kaks ülejäänud uurimust keskenduvad vähemuste reaktsioonidele, uurides ülalnimetatud stiimulite mõju Rumeenia ungarlaste avaliku diskursuse ja poliitiliste eelistuste kujunemisele. Kokkuvõtvalt näitavad doktoritöö järeldused kolmikneksuse mudeli kohandatavust, aga ka jätkuvat relevantsust, mõistmaks keerulisi dünaamikaid Rumeenia, Ungari ja rahvusvähemuste vahel ning pakkumaks sisendit ka Euroopa Liidu tasandi poliitikaloomele.