REMIT: innovatiivne uurimisprojekt tugevama Euroopa nimel
Tehnoloogia Euroopa liidu rolli tugevdamiseks ülemaailmses valitsemises
Meie maailm on muutumas, kuna II maailmasõja järgsetel reeglitel põhinevat korda ohustavad üha enam autoritaarsed võimud, suured kommertslikud digitaalsed platvormid ja populistid, kes eiravad liitlaste koostöö väärtust. Euroopa on tugev, kui mitmepoolsus on tugev, kui riigid teevad koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks. Just alanud üle-Euroopalises uurimisprojektis töötab rahvusvaheline tippteadlaste meeskond, et Euroopa mitmepoolsust teaduspõhiselt taaselustada tehnoloogiapoliitika uuenduste kaudu. REMIT projekt sai alguse 1. märtsil 2023 ning seda rahastatakse Euroopa Horisondi teadus- ja innovatsiooniprogrammist.
Tugevam Euroopa tehnoloogia abil
Ursula von der Leyeni juhitud Euroopa Komisjoni poliitiline prioriteet on "tugevam Euroopa maailmas läbi mitmepoolsuse". REMITi eesmärk on aidata seda eesmärki ellu viia, keskendudes oma uurimustöös normidele, institutsioonidele ja peamistele osalejatele neljas tehnoloogiasektoris. Esiteks, kuna tehnoloogia mõju majanduse konkurentsivõimele on väga suur. Teiseks seetõttu, et tehnoloogia on riigi julgeoleku seisukohalt oluline, muuhulgas ohud demokraatlikele põhimõtetele. Kolmandaks, kuna tehnoloogia on globaalsete väljakutsete lahendamiseks kriitilise tähtsusega.
Poliitikasoovitused neljas tehnoloogiavaldkonnas
REMIT-i teadlaste eesmärk on töötada välja poliitilised soovitused, mis aitavad parandada mitmepoolset valitsemist ohustatud poliitikavaldkondade, kaasatud osalejate rolli ja nende asjakohaste valdkondade süvaanalüüsi kaudu. Neli tehnoloogiavaldkonda, millele teadlased oma uurimistöö keskenduvad, on digitaaltehnoloogia, tervise biotehnoloogia, julgeoleku- ja kaitsetehnoloogia ning finantstehnoloogia.
Tehnoloogia mitmepoolset reguleerimist on hädasti vaja
Laiaulatusliku mitmepoolse tehnoloogiate regulatsiooni puudumine ohustab Euroopa Liitu ja selle liitlaste julgeolekut, võimaldades teistel (eriti Hiinal) kehtestada digitaalse tuleviku korraldust. Lisaks mängivad vaatlusalused neli tehnoloogiavaldkonda olulist rolli lahenduste leidmisel kõikidele praegustele peamistele väljakutsetele – kliimamuutustele, digitaalsetele tehingutele, ebavõrdsuse kasvule, vananemisele ja tervisele, rändele, pandeemiatele ja valeinfo levile. Seega on tugevama Euroopa jaoks hädasti vaja teadmisi, mis viivad parema poliitikani.
Roberta N. Haar, Maastrichti ülikooli välispoliitika analüüsi ja transatlantiliste suhete professor ning REMIT-i projekti koordinaator ütles REMITi kohta järgmist: "Mul on tõeliselt hea meel seda silmapaistvat Euroopa ekspertide rühma järgmise nelja aasta jooksul juhtida, et luua teadmisi, mis toetavad ja tugevdavad mitmepoolsust. Euroopa Komisjoni hindamisaruanne REMITi kohta on nii väljakutseid pakkuv kui ka motiveeriv. Meil on hea meel, et EL andis REMITile 100% hinde ja nimetas projekti „väga inspireerivaks ja oma lähenemisviisilt originaalseks”, et toetada ELi eesmärki edendada ülemaailmset valitsemist. Lisaks märkisid EÜ hindajad, et REMITi eesmärgid ulatuvad tehnika tasemest palju kaugemale, põhinedes samal ajal kindlalt praegustel teadmistel. Optimistlikult arvasid nad ka, et REMIT pakub "võimalust luua uus teadusuuringute kava, millel on fundamentaalne poliitiline tähtsus". Mul on hea meel võimaluse üle aidata seda uut uurimiskava koostada.“
REMIT projekti kohta
Rahvusvaheliste ekspertide interdistsiplinaarne meeskond juhtivatest Euroopa ülikoolidest
Maastrichti ülikooli koordineeritav REMIT projekt koondab Euroopa juhtivaid teadlasi üheksast partnerist Belgiast, Eestist, Soomest, Saksamaalt, Itaaliast, Hollandist, Rumeeniast ja Ühendkuningriigist. Eesmärgiks on töötada välja soovitused, selge arusaam status quo'st ja uuenduslikud metoodikad, mis toetavad tõhusat poliitikat globaalsete demokraatlike struktuuride taaselustamiseks.
Projekti REMIT kogueelarve on ligi 3 miljonit eurot, millest 2,6 miljonit eurot rahastab Euroopa Horisondi teadus- ja innovatsiooniprogramm ning 370 000 eurot annab Ühendkuningriigi valitsus Ühendkuningriigi teadus- ja innovatsioonifondi (UKRI) kaudu. Projekti viivad ellu rahvusvaheliselt tunnustatud Maastricti ülikooli, Babes Bolyai ülikooli, Bremeni ülikooli, Leuveni katoliikliku ülikooli, Guido Carli rahvusvahelise sotsiaalteaduste ülikooli, Rotterdami Erasmuse ülikooli, Soome välissuhete instituudi ja Tartu ülikooli teadlased. Lisaks ühineb konsortsiumiga assotsieerunud partnerina Euroopa küberkonfliktide uurimise algatus (ECCRI), saades rahastuse UKRI-lt.
