Autor:
Ali Haririan

Digirohehäkatonil leiti 48 tunniga digilahendused rohepöörde toetamiseks

10.–12. mail Jõhvi kontserdimajas toimunud häkatonil DIGI-GREEN otsisid 36 noorest moodustatud seitse meeskonda lahendusi, kuidas digiandmeid paremini rohepöörde heaks tööle panna. Mentorite toel tehtud ajurünnaku tulemusel jõuti kõigest paari päevaga esialgsetest ideedest päriselt toimivate prototüüpideni, mis pakuksid väärtust nii era- kui ka avalikus sektoris.

Kolm päeva kestnud häkaton algas inspiratsioonipäevaga ning kulmineerus meeskondade ettekannete ja prototüüpide tutvustamisega rahvusvahelisele žüriile. Häkatoni peakorraldaja, Tartu Ülikooli projektijuhi Elis Vollmeri sõnul pani ürituse formaat ja 90 sekundi piiranguga etteaste kõiki osalejaid põhjalikult läbi mõtlema, kuidas tihedas konkurentsis uute lahenduste väärtust võimalikult hästi selgitada ja esile tuua.

„Püüeldes ühiskondlike muutuste poole, peame leidma uusi viise, kuidas kasutada digioskusi,  teadmisi ja -andmeid nii, et need meie eesmärke toetaksid. Hea ideega samaväärne on võimekus seda vajaduse korral kiiresti praktikas ellu viia ja selle väärtust teistele selgitada – vaid nii suudame digitaalsed andmed ja tööriistad ka päriselt õiglase rohepöörde ja energiajulgeoleku heaks tööle panna," märkis Vollmer.

Tartu Ülikooli e-valitsemise professori, häkatoni mentori ja žüriiliikme Vincent Homburgi sõnul oli nauditav vaadata, kuidas noored said 48 tunniks kokku ning suutsid selle aja jooksul ühise eesmärgi nimel töötades luua lahendusi, mis aitavad ühiskonnas elu paremaks muuta.

Pika arutelu tulemusel valis žürii võitjaks äpi WATTSmart, mis analüüsib inimeste energiakasutust ja soovitab selle põhjal elektri kokkuhoiu meetodeid. Rakenduse muudab eriliseks masinõppe rakendamine, mis võimaldab äpil kohandada oma soovitusi tarbija käitumise ja tema sissetulekute järgi. Võitjameeskonda tunnustati 3000 euro väärtuses nõustamise ning tugiteenustega, et oma idee praktikas ellu viia.

Tasavägise võistluse teisele kohale tuli rakendus Guideless, mis sai ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu Ida-Viru eriauhinna. Tegu on keskkonnasõbralikule turismile keskenduva äpiga, mis sobib giidita matkajatele päevateekonna planeerimiseks, pakkudes välja ajaliselt ja rahaliselt sobivaid külastus-, transpordi- ning toitlustusvõimalusi. Rakendus aitab teha teadlikke valikuid ja on ühtlasi mugav platvorm turismiteenuste pakkujate jaoks.

Eesti Energia eriauhinnaga pärjati hariduslik energiateemaline mäng GriVi. Selle eesmärk on tutvustada mängijale energiasüsteemi toimimist ja eri tegurite mõju energiahinnale.

Huvitav ja andmekasutuse parandamise poolest silma paistnud lahendus oli Public Good, mille idee on luua platvorm, kus avalik sektor saaks kasutada erasektori omanduses olevaid andmeid paremate e-teenuste loomiseks. Elis Vollmeri sõnul on andmevahetus avaliku ja erasektori vahel veel üsna halvasti korraldatud ja reguleerimata ning seesugune lahendus aitaks andmeid paremini avaliku sektori kasuks rakendada, tuues otsest kasu Eesti elanikele.

Public Good märgiti ära ka seetõttu, et erinevalt teistest äppidest ja tööriistadest ei ole sellel otseselt ühiskonna hüvanguks loodud lahendusel kiiret äripotentsiaali. Eriauhinnaks oli Cleantech Estonia konsultatsioon ja ärifestivali Startup Day piletid, et idee välja pakkunud meeskond saaks inspiratsiooni ja nõu, kuidas oma lahendus päris teenuseks arendada.

Kaks häkatonil välja pakutud lahendust olid seotud Eestis tähelepanu keskmes oleva metsandusega. Nii Silva Future kui ka 4est.ai aitavad metsaomanikel teha oma metsa keskkonnahoidlikul majandamisel paremaid otsuseid.

Publiku lemmikuks pärjati G-block, mis aitab tõestada, et krüptokaevandajad kasutavad täielikult taastuvenergiat.

Jõhvis toimunud häkatoni korraldas Tartu Ülikool koostöös häkatonisarja Garage 48 korraldajatega. Üritust toetasid Eesti Maaülikool, Startup Estonia, Cleantech Estonia, Eesti Energia, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Startup Day korraldajad, Tehnopol, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Kontsert.

Häkatoni kaasrahastatakse programmist „Horisont 2020“ e-valitsemise ja digitaalsete avalike teenuste projekti ECePS raames Euroopa teadusruumi õppetooli kaudu (grandileping nr 857622). Samuti toetatakse seda 2022. aasta detsembrist 2024. aasta novembri lõpuni kestvast projektist CEESEU-DIGIT, mida rahastatakse Euroopa Liidu keskkonna ja kliimameetmete programmist (LIFE 2021–2027) toetuslepingu nr 101077297 alusel.

Ajakirjanike vestlusring

Keerukate teemade selgitamisel on teadlased ajakirjanikele väga oodatud partnerid

Meediakajastus

JÄRELVAATA: milline on meedia roll ühiskonna kestliku kursi kujundamisel?

arutelu konverentsil Meie valik ja selle tagajärjed: 20 aastat Euroopa Liidus

Suvine kestlikkuse infokiri annab mõtteainet ühiskonda mõjutavate otsuste langetamiseks