Liisa Talving kaitseb doktoritööd

Liisa Talving kaitseb reedel, 18. novembril kl 15 väitekirja teemal „Economic conditions and incumbent support: when and how does the economy matter?“. Kaitsmine toimub TÜ senati saalis (Ülikooli tn 18, ruum 204).

Töö juhendajad on Dr Piret Ehin ja Dr Kristjan Vassil (TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituut), oponendiks on Prof Paolo Bellucci (Siena Ülikool).

Töö lühikokkuvõte:

Akadeemilisest kirjandusest on teada, et majanduse ja valimistulemuste vahel on tugev seos. Valijad peavad võimulolijaid riigi majanduse eest vastutavaks: valitsusparteide toetus kasvab, kui majandus kosub, ning kannatab, kui majandusel läheb kehvasti. Paraku ei ole aga kõikide valimiste tulemused ühtmoodi majandusest tingitud. Majanduslik hääletamine esineb sageli, kuid mitte alati ega igal pool, ja pole päris selge, miks see nii on. Hiljutine finants- ja majanduskriis näitas selgelt nende kahe nähtuse vahelise seose ebastabiilsust. Kriisi ajal koges valdav enamik läänemaailma riikidest sügavat majanduslangust, mis klassikalistest teooriatest lähtudes peaks viima tõsiste poliitiliste tagajärgedeni. Mitmed Euroopa valitsusparteid saidki valimistel armutult lüüa, ent mitmetel teistel õnnestus oma positsioon säilitada või seda isegi tugevdada. Majandusliku hääletamise ebastabiilsus oli ka selle väitekirja kirjutamise ajendiks. Kui seost majanduse ja valimiste vahel ei eksisteeri, siis on valijate võimalused võimulolijaid majandustulemuste eest vastutavaks pidada piiratud, mis omakorda jätab viimastele vabad käed ellu viia neile sobivaid poliitikaid, isegi kui need ei ole kooskõlas avaliku huviga. Kui aga demokraatliku vastutuse mehhanism toimib, siis on kodanikel võimalik osaleda otsustusprotsessides ja kaasa rääkida selles, milliseks riigi poliitikad kujunevad.

Väitekiri käsitles majanduslikku hääletamist kolmest aspektist. Esmalt uuris töö majanduse ja poliitilise toetuse vahelise seose üldist tugevust. Analüüs, mis põhines mahukal küsitlusandmestikul erinevatest Euroopa riikidest ja ajahetkedest, näitas, et majanduslikel kaalutlustel on tugev mõju valijate poliitilistele eelistustele. Riigi majanduse käekäik on arenenud riikide kodanike jaoks oluline – seda jälgitakse ja võetakse oma poliitiliste eelistuste kujundamisel arvesse. Teiseks uuris töö, mil moel mõjutas majanduslikku hääletamist finants- ja majanduskriis ja leidis, et statistiline seos majanduse ja hääletamise vahel jäi sarnasele tasemele, isegi ajal, mil Euroopat raputas viimaste aastakümnete tugevaim majanduslangus. See viitab asjaolule, et majandusliku hääletamise mehhanism on välistele šokkidele võrdlemisi immuunne. Viimaks tõi töö välja uudse dimensiooni majanduslikus hääletamises, suunates fookuse majanduspoliitikale. Analüüs näitas, et majanduskriisi järel pöörasid kodanikud fiskaalpoliitikatele enam tähelepanu kui varem, ja mitmel pool karistati valitsusparteisid karmide kärpemeetmete eest. Veelgi enam, majanduspoliitikad on tavapäraste tegurite kõrval kerkinud üheks keskseimaks teguriks, mis indiviidi valimisotsust määravad, viidates asjaolule, et majandusliku hääletamise fenomen on muutunud mitmetahulisemaks.

Loe töö elektroonilist versiooni DSpace’is

Teate edastas:
Maili Vilson
Teaduskommunikatsiooni spetsialist
Johan Skytte poliitikauuringute instituut
maili.vilson [ät] ut.ee
tel 737 6584