Kats Kivistik kaitseb doktoritööd

Kats Kivistik kaitseb esmaspäeval, 6. novembril kl 16.15 doktoriväitekirja teemal "Relevance, content and effects of left-right identification in countries with different regime trajectories". Kaitsmine toimub TÜ senati saalis (Ülikooli tn 18, ruum 204).

Töö juhendajateks on dr Piret Ehin (Tartu Ülikool) ja professor André Freire (ISCTE-IUL, Lissaboni Ülikool). Doktoritöö oponendiks on professor Oddbjørn Knutsen (Oslo Ülikool).

Töö lühikokkuvõte:

Vasak- ja parempoolsus on üleilmselt kasutatav mõiste poliitikate, parteide, ideoloogiate ja vaadete kirjeldamiseks. Samas seatakse selle mõiste kasulikkus vaatamata selle populaarsusele tihti kahtluse alla. Selleks on põhjust andnud esile tõusnud paremäärmuslikud parteid, populismi võidutsemine, kodanike identiteedi mitmekesistumine ja noored demokraatlikud riigid, kus asetleidvad protsessid ei vasta alati üks-ühele arenenud demokraatiates nähtule. Just Ida-Euroopas levinud arusaamad, kus liberaalsed vaated ja reformide toetamine on seotud parempoolsusega, mitte vasakpoolsusega, ei sobi kokku klassikalise Lääne-Euroopa lähenemisega. Selgitamaks selliste kõrvalekallete põhjuseid, keskendub doktoritöö vasak- ja parempoolse eristamise uurimisel noortele demokraatiatele, nende varasemale autoritaarsele taustale ning edasisele demokraatlikule kogemusele. Töö toetub viimase paarikümne aasta küsitlusandmetele ja jõuab mitme järelduseni. Esiteks, Vasaku ja Parema eristamine kõnetab inimesi üle maailma. Kuigi võime ennast vasak-parem skaalale paigutada suureneb ühiskonna demokraatliku ja sotsiaalse arengu ning poliitilise võistluslikkuse tulemusena, suudavad juba vähearenenud riikide elanikud ennast sellele skaalale paigutada. Teiseks varieeruvad vasak- ja parempoolsusega seotavad väärtused ja hoiakud riigiti olulisel määral. Lisaks tavapärastele väärtustele ehk majandusliku võrdsuse ja sotsiaalse liberaalsuse või vastupidise toetamisele seotakse Läänest väljaspool vähemarenenud ühiskondades vasak- ja parempoolsust ka teiste hoiakutega, nagu nt konflikti aktsepteerimine, multikultuurilisuse või riigi eestkoste toetamine. Kolmandaks leiab aset suundumus, et vasak- ja parempoolne enesemääratlus areneb ja muutub, mis on eriti hästi jälgitav noortes demokraatiates. Pärast demokraatliku režiimi kehtestamist võivad mõisted Vasak ja Parem tähistada esialgu küllalt mitmekesist väärtuste ringi. Autoritaarsest režiimist demokraatiasse üleminekul omistatakse vasak- ja parempoolsele vastandusele konflikt demokraatia pooldamise ja selle vastasuse vahel, kuid selle olulisus kaob pärast mõnekümne aastast demokraatlikku kogemust. Majandusliku ja sotsiaalse arenguga lisanduvad vasak- ja parempoolsele enesemääratlusele ka postmateriaalsed väärtused. Endistes vasak-autoritaarsetes riikides esialgu ilmnev vastandlik seos sotsiaalse liberaalsuse ja parempoolsuse vahel kaob, mistõttu vastuolulised arusaamad vasak- ja parempoolsusest on pigem ajutised ning üldiselt leiab vasak- ja parempoolsuse tähenduses aset suund suurema ühtsuse poole. Vasak- ja parempoolsuse olemuse võib kokku võtta Seymour Martin Lipseti jt (1954) sõnadega: “Vasaku all peame silmas suuremale võrdsusele – poliitilisele, majanduslikule, sotsiaalsele – suunatud ühiskondlike muutuste eest seismist; Parema all peame silmas traditsioonilise, enam või vähem hierarhilise ühiskonnakorra toetamist ja suuremale võrdsusele suunatud muutustele vastu seismist.” (lk. 1135)

Loe töö elektroonilist versiooni DSpace'is

Teate edastas:
Maili Vilson
Teaduskommunikatsiooni spetsialist,
doktoriõppekava programmijuht
Johan Skytte poliitikauuringute instituut
maili.vilson [ät] ut.ee
tel 737 6584