II. Õppimine ja õppetöö

Õppimine Euroopa õpingutes tugineb aktiivsele osalusele, iseseisvale tööle ja järjepidevale pühendumisele kogu semestri vältel. Sinult ei oodata mitte üksnes teadmiste omandamist, vaid ka nende rakendamist, kriitilist arutamist, eri kursuste vaatenurkade sidumist ning nii akadeemilises kui ka erialases kontekstis vajalike oskuste arendamist.

Õppimine Euroopa õpingutes tugineb aktiivsele osalusele, iseseisvale tööle ja järjepidevale pühendumisele. Lihtsalt teadmiste omandamise asemel oodatakse sinult õpitu arutamist ja rakendamist, oma argumentide arendamist, eri kursuste vaatenurkade sidumist ning akadeemiliste arutelude seostamist Euroopa tänaste väljakutsetega. Selline lähenemine aitab sul arendada ka ülekantavaid oskusi, mis on väärtuslikud nii akadeemilises kui ka erialases kontekstis.

Olenevalt kursusest ja selle õpiväljunditest võib õppetöö ühendada loenguid ja seminare aruteludega, juhtumianalüüse, simulatsioone, rollimänge, väitlusi, praktilisi harjutusi ja õppekäike. Veebiõpe ja iseseisev töö on õppeprotsessi sama olulised osad. Õppesessioonide vahel oodatakse sinult iseseisvat tööd teaduskirjandusega, tundideks valmistumist ning kirjalike ülesannete, individuaal- või rühmatööde ja muude kursusega seotud tööde tegemist.

Kursusi hinnatakse kas eristava hindamisskaalaga (A–F) või eristamata hindamisega (arvestatud/mittearvestatud). Hindamisvorm ja kursuse edukaks läbimiseks vajalikud nõuded on kirjas ainekavas.

Kursuse edukaks lõpetamiseks pead olema kursusele registreerunud ja täitma ainekavas sätestatud lõpphindamise nõuded. Kuna hindamismeetodid kursuste lõikes erinevad, on ainekava sinu peamine tugipunkt, et mõista, mida sinult oodatakse ja kuidas sinu lõpptulemus kujuneb.

Euroopa õpingute õppekava on jaotatud viieks omavahel seotud mooduliks, millest igaühel on sinu õpingutes oma otstarve. Koos loovad need ühise akadeemilise vundamendi, arendavad metodoloogilisi ja praktilisi oskusi, võimaldavad spetsialiseerumist ja isiklikke valikuid ning toetavad õpingute lõpetamist. Õppekava kogumaht on 120 EAP.

Euroopa Liidu alusmoodul (30 EAP) annab õppekava ühise akadeemilise vundamendi. See arendab süsteemseid teadmisi Euroopa integratsioonist ja Euroopa Liidust, sealhulgas selle institutsioonidest ja otsustusprotsessidest ning nende poliitilistest, sotsiaal-majanduslikest, rahvusvahelistest ja õiguslikest mõõtmetest. Selle mooduli kursused on kõigile üliõpilastele kohustuslikud.

Metodoloogia ja oskuste alusmoodul (18 EAP) arendab metodoloogilisi, analüütilisi ja praktilisi pädevusi, mida läheb vaja kogu õpingute vältel. Moodul tutvustab asjakohaseid sotsiaalteaduste meetodeid ning tugevdab oskusi keerukate probleemide analüüsimiseks, iseseisva akadeemilise töö tegemiseks ja teadmiste rakendamiseks erialases kontekstis. Ka selle mooduli kursused on kõigile üliõpilastele kohustuslikud.

Poliitika ja valitsemise moodul (36 EAP) on koht, kus sul on rohkem võimalusi spetsialiseeruda ja oma akadeemilist profiili kujundada. Vastavalt oma huvidele ja erialastele eesmärkidele valid kursusi, mis käsitlevad eri ELi poliitikavaldkondi ja Euroopa tänaseid väljakutseid. Õppekava läbimiseks pead sellest moodulist koguma 36 EAP.

Vabaainete moodul (12 EAP) annab täiendavat paindlikkust. Saad seda kasutada olemasolevate huvide süvendamiseks, teiste valdkondade avastamiseks, keele- või muude oluliste oskuste arendamiseks või oma erialase profiili täiendamiseks kogu Tartu Ülikooli kursuste hulgast valides. See on õppekava osa, kus sul on kõige suurem vabadus õpinguid oma eesmärkide järgi kujundada.

Magistritöö moodul (24 EAP) toob kokku kogu õppekava vältel omandatud teadmised ja oskused ning toetab õpingute lõpetamist. Moodul koosneb arenguseminarist (9 EAP), mis saadab sind kolme semestri vältel, ja sinu valitud lõputööst: kas magistritööst või lõpueksamist (15 EAP).

Loogika on seega lihtne: alusmoodul ehitab sinu teadmised, metodoloogia ja oskuste moodul arendab sinu analüütilise tööriistakasti, poliitika ja valitsemise moodul võimaldab spetsialiseeruda, vabaained annavad paindlikkust ning magistritöö moodul toob kõik õpingute viimases etapis kokku.

Igasse moodulisse kuuluvate üksikute kursustega, nende mahu ja kursuseinfoga saad tutvuda siin.

Kuigi õppekava annab selge struktuuri, vastutad sina ise oma individuaalse õpitee planeerimise ja kõigi moodulite nõuete täitmise eest. See tähendab ainepunktide jälgimist, kursuste valimist poliitika ja valitsemise ning vabaainete moodulist ning mobiilsuse, praktika ja õpingute lõppetapi ettevalmistamist.

Euroopa õpingute õppekavas pakutavad kursused arvestatakse selle mooduli alla, kus need on ÕISis kirjas. Väljaspool õppekava läbitud kursused, sealhulgas teiste instituutide või valdkondade kursused ja keelekursused, arvestatakse tavaliselt vabaainete mooduli alla. Johan Skytte poliitikauuringute instituudi pakutavaid kursusi võidakse käsitleda erinevalt, sõltuvalt nende sisust ja kohast õppekavas.

Mõnel juhul võib väljaspool Euroopa õpingute õppekava olev kursus olla sinu spetsialiseerumise seisukohalt asjakohane ja seda võib arvestada poliitika ja valitsemise mooduli alla. See eeldab tunnustamist VÕTA menetluse kaudu, lähtudes kursuse õpiväljundite ja mooduli eesmärkide vastavusest. Poliitika ja valitsemise mooduli alla võib tunnustada kuni 18 EAP ulatuses väljaspool õppekava läbitud kursusi.

Kui sa ei ole kindel, kuidas mõni kursus sinu kraadi arvestatakse, kontrolli seda enne registreerumist. Eriti juhul, kui plaanid kasutada väljaspool õppekava olevaid kursusi kindla mooduli täitmiseks, pea eelnevalt nõu programmijuhi või õppekorralduse spetsialistiga.

Erasmus+ või muu õpirände ajal läbitud kursusi saab arvestada sinu Euroopa õpingute kraadi osaks. Enne välismaal õppima asumist pead koostama õpingukava ja läbima nõutavad mobiilsus- ja õppelepingu protseduurid. Sinu pakutud kursused vaadatakse üle, et otsustada, kuidas neid saab õppekava raames arvestada.

Võimaluse korral võivad välismaal läbitud kursused asendada Euroopa õpingute õppekava kursusi, kui nende sisu ja õpiväljundid on piisavalt sarnased. Muid asjakohaseid kursusi võib arvestada sobiva mooduli alla, lähtudes nende õpiväljunditest ja seosest sinu õppekavaga.

Kuna tunnustamine sõltub üksikute kursuste sisust ja õpiväljunditest, peaksid oma õpingukava enne välismaale minekut arutama välisõpingute koordinaatoriga ning vajaduse korral programmijuhi või õppekorralduse spetsialistiga. Varajane planeerimine aitab tagada, et välismaal kogutud ainepunktid annaksid sinu kraadi omandamisse tõhusa panuse.

Arenguseminar ei ole tavapärane kursus. Selle asemel et see läbitaks ühe semestri jooksul tavapärase loengute ja ülesannete jadana, toetab seminar sind kogu õpingute vältel ja aitab sul valmistuda õpingute edukaks lõpetamiseks. See annab ruumi oma akadeemilise arengu üle järele mõelda, tuua kokku eri kursustelt omandatud teadmised ja oskused ning arendada lõputööks vajalikke pädevusi.

Seminari keskmes on ettevalmistus kas magistritööks või lõpueksamiks. Olenevalt valitud teest toetab seminar akadeemilise kirjutamise, analüütiliste ja uurimisoskuste arengut ning oskust siduda kogu õppekava teadmised sidusaks arusaamaks Euroopa õpingutest. Samuti pakub see ruumi avatud aruteluks, mõtete vahetamiseks ja vastastikuseks arenguks.

Arenguseminar kestab teisel, kolmandal ja neljandal semestril ning selle maht on kokku 9 EAP (3 EAP semestris). Selle ülesehitus on kavandatud nii, et see saadaks sind samm-sammult magistriõpingute lõpetamise poole.

Euroopa õpingud julgustavad sind kasutama õpingute ajal rahvusvahelise mobiilsuse võimalusi. Välissemester aitab süvendada spetsialiseerumist, avastada teemasid, mida Tartus ei käsitleta, arendada keeleoskust ja rahvusvahelisi kontakte või toetada tööd, mis on seotud sinu magistritöö või lõpueksamiga.

Kolmas semester on õppekava selleks ette nähtud mobiilsusaken ja soovitatav aeg välismaal õppimiseks. Seetõttu peaksid enamiku kohustuslikest kursustest läbima esimesel õppeaastal, mis annab sulle kolmandal semestril rohkem paindlikkust.

Semestripikkuse välisõppe puhul pead vastuvõtvas ülikoolis läbima vähemalt 15 EAP ja taotlema nende ainepunktide arvestamist oma TÜ õppekavasse. Enne lahkumist pead koostama õpingukava ja õppelepingu (Learning Agreement), milles on kirjas, milliseid kursusi läbid ja kuidas need sinu Euroopa õpingute õppekava täidavad.

Planeeri oma välisõpingud varakult ja aruta kursusevalikuid õppekava ning mobiilsuse eest vastutavate kontaktisikutega. Lisateavet võimaluste, partnerülikoolide, rahastuse ja protseduuride kohta leiad TÜ välisõpingute veebilehelt ja Skytte instituudi praktika ja välisõpingute koordinaatorilt.

Õppekava julgustab sind omandama erialast kogemust ning rakendama õpingute käigus omandatud teadmisi ja oskusi päris töökeskkonnas. Praktika aitab siduda akadeemilist õpet erialase praktikaga, anda ülevaate organisatsioonide toimimisest ning arendada edasi analüütilisi, erialaseid ja iseseisva töö oskusi.

Magistriõppes peab praktika olema seotud sinu õppekava õpiväljunditega. See võib olla otseselt seotud Euroopa õpingutega või laiemalt hõlmata tegevusi, mis arendavad asjakohaseid uurimis- ja analüüsipädevusi. Praktika võib toimuda avaliku sektori asutustes, välisesindustes, rahvusvahelistes või kodanikuühiskonna organisatsioonides, erasektoris või Tartu Ülikoolis endas ning selle võib sooritada nii Eestis kui ka välismaal.

Praktika sooritatakse eraldi kursusena ja selle maht võib olla 3 EAP (vähemalt 78 tundi) või 6 EAP (vähemalt 156 tundi). Kuigi sobiva praktikakoha leidmine ja selgete õpieesmärkide seadmine on sinu vastutus, võid alati pidada nõu instituudi praktika ja välisõpingute koordinaatoriga. Praktikaga on seotud nii organisatsioonipoolne juhendaja kui ka ülikoolipoolne juhendaja, kusjuures ülikoolipoolseks juhendajaks on Skytte instituudi praktikakoordinaator, kes vajaduse korral konsulteerib programmijuhiga.

Enne alustamist veendu, et sinu praktikakoht, eesmärgid ja kavandatud tegevused on kooskõlas õppekava õpiväljunditega ja järgivad instituudi praktikakorda. Praktika ajal ja järel oodatakse sinult oma kogemuse ja õpitu üle reflekteerimist. Praktikat hinnatakse eristamata (arvestatud/mittearvestatud) ning see loetakse sooritatuks, kui kõik nõutud sammud, sealhulgas eneseanalüüs ja juhendaja tagasiside, on edukalt täidetud.

Euroopa õpingute üliõpilastele sobib praktikaks eriti hästi teisele semestrile järgnev suvi. Olenevalt sinu individuaalsest õpingukavast võib võimalust pakkuda ka kolmanda ja neljanda semestri vaheline aeg.

Üksikasjalikku teavet praktikakoha leidmise, õpieesmärkide seadmise, protseduuride, juhendamise, hindamise ja praktikavõimaluste kohta leiad Skytte instituudi praktikaportaalist.