Tartu Ülikooli Poliitikaakadeemia alustab!

Mikrokvalifikatsiooniprogrammi õppima on oodatud kandideerima kõik tulevased ja praegused poliitikud, sh erakondade ja poliitiliste liikumiste liikmed, kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste esindajad, kodanikuühiskonna aktivistid ning teised, kes soovivad oma teadmisi rakendada ühiskonna arendamiseks ja otsustusprotsessides osalemiseks nii riigi kui ka kohaliku tasandi poliitikas.

Õpingute alustamise eeldus on kõrgharidus.

Mikrokvalifikatsiooniprogramm „Strateegiline Eesti: majandus, julgeolek ja ühiskond“

Mikrokvalifikatsiooniprogramm pakub süvendatud teadmisi tänapäeva rahvusvahelisest strateegilisest keskkonnast ning riigivalitsemise ja poliitikakujundamise põhimõtetest. Programm ühendab geopoliitika, julgeoleku, strateegilise juhtimise ja avaliku poliitika käsitlused, et aidata õppijal mõista, kuidas üleilmsed jõujooned, väärtused ja institutsioonid mõjutavad poliitikakujundajate igapäevaotsuseid.

Õpe toimub loengute, seminaride, arutelude, juhtumianalüüside ja rühmatööde vormis ning hõlmab nii kontaktõpet kui ka iseseisvat tööd. Programmi kogumaht on 520 tundi. Keskmes on teadmiste rakendamine praktilistes olukordades, kriitiline mõtlemine ja analüütiline võimekus.

Mikrokvalifikatsiooniprogramm koosneb kahest moodulist, mis käsitlevad järgmisi teemasid.

I. Geopoliitika ja rahvusvaheline strateegiline keskkond (maht: 260 tundi)

1. Geopoliitika kontseptsioonid, teooriad ja kontekstid
2. Geopoliitika analüüs
3. USA ja selle roll rahvusvahelises jõutasakaalus ning geopoliitikas
4. Hiina kui tõusev geopoliitiline jõukeskus
5. Venemaa, selle otsustusmehhanismid ja strateegiline positsioon globaalses jõutasakaalus
6. Lähis-Ida kui geopoliitika sõlmpunkt: energia, julgeolek ja ideoloogiad
7. Euroopa Liit kui geopoliitiline tegutseja: strateegiad ja väljakutsed
8. Põhjamaad kui geopoliitiline piirkond: strateegiline tähendus ja rahvusvaheline roll
9. NATO strateegiline tähendus ja geopoliitiline mõju
10. Globaalne jõudude vahekord ja uued julgeolekuarhitektuurid
11. Globaalne jõudude vahekord ja uued majanduslikud arhitektuurid
12. Eesti positsioon maailmapoliitikas. Väärtuspõhine diplomaatia. Teadlik ja tõhus tegutsemine rahvusvahelises kontekstis.
13. Energia- ja tarneahelate geopoliitika
14. Julgeolekuolukorra analüüsi alused: teooriad, meetodid ja rakendused
15. Hübriidohud ja strateegiline vastupanuvõime
16. Valeinfo ja infomanipulatsioonid: ohud demokraatiale ja vastupanu strateegiad
17. Küberohud ja küberjulgeolek: riskid, vastumeetmed ja poliitikad
18. Julgeolek ja põhiõigused: tasakaalu otsing demokraatlikus ühiskonnas

II. Valitsemine ja poliitikakujundamine (maht: 260 tundi)

1. Sissejuhatus valitsemisse ja poliitikakujundamisse: mis on „hea valitsemine“?
2. Riigi roll ja muutuv valitsemisloogika 21. sajandil
3. Ideed, mis kujundasid nüüdisaegse riigi ja demokraatia
4. Poliitilise mõtte areng ja selle mõju tänapäeva valitsemisparadigmadele
5. Põhiseaduslik kord ja õigusriigi väärtused
6. Institutsioonid, võim ja vastutus: valitsemise arhitektuur Eestis
7. Avaliku poliitika tsükkel: probleemist otsuseni
8. Poliitikakujundamise tööriistad: analüüs, mõju hindamine ja andmepõhisus
9. Tõenduspõhine poliitika ja eksperdi roll otsustusprotsessis
10. Avalikud teenused ja poliitika elluviimine: riigist kohalikuni tasandini
11. Poliitika koordineerimine ja horisontaalne valitsemine
12. Rahvusvahelised organisatsioonid kui poliitikakujundajad
13. Riigirahandus ja poliitikavalikute majanduslik mõõde
14. Kriisijuhtimine ja paindlik valitsemine
15. Vastupidavus ja valmisolek muutusteks
16. Avalik kommunikatsioon ja poliitika kujundamise läbipaistvus
17. Tulevikku suunatud poliitika I: majandus ja julgeolek
18. Tulevikku suunatud poliitika II: rohepööre ja migratsioon

Õppetöö toimub põimõppena, mis ühendab auditoorse õppe, e-õppe ja iseseisva töö. Lisaks kontaktõppele kasutatakse Moodle’i e-õppekeskonda, kus toimuvad arutelud, saab esitada ülesandeid ja jagada juhendmaterjale.

Auditoorne õppetöö on üles ehitatud sessioonõppena, kus kohtutakse üks või kaks korda kuus Tartus või Tallinnas (1x semestri jooksul toimub sessioon Tallinnas). Iga sessioon kestab kolm päeva (neljapäevast laupäevani) ning iga õppepäev koosneb kahest kohtumisest:

• hommikune osa, kell 9.00–12.15;
• pärastlõunane osa, kell 13.15–16.00.

2026. aasta kontaktõppe sessioonid toimuvad

• 19.–21. veebruaril
• 5.–7. märtsil
• 19.–21. märtsil
• 9.–11. aprillil
• 7.–9. mail
• 21.–23. mail

Lisaks on kaks õhtust veebikohtumist Zoomi keskkonnas:

• 26. märtsil kell 18.00–19.30;
• 23. aprillil kell 18.00–19.30.

Kuus korda semestri jooksul toimuvad neljapäevaõhtuti ühised silmaringi laiendavad arutelud ja kohtumised külalistega.

Registreeruda saab Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemi kaudu kuni 1. detsembrini 2025. Lisaks registreerimisele Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemis palume esitada dokumendid e-posti aadressile [email protected].

Programmi kandideerimiseks on vajalik esitada:

• kõrgharidust tõendava dokumendi koopia;
• CV (maksimaalselt 2 lk);
• motivatsioonikiri (maksimaalselt 2 lk), mis peaks sisaldama:
  • põhjendust, miks soovite osaleda mikrokvalifikatsiooniprogrammis ning millised varasemad kogemused või teadmised toetavad Teie õpimotivatsiooni;
  • selgitust, kuidas programm seostub Teie senise töö, huvide ja professionaalse arenguplaaniga;
  • (soovi korral) põhjendust stipendiumivajaduse kohta, kui kandideerite ka Tartu Ülikooli Sihtasutuse Poliitikaakadeemia stipendiumile;
• essee (maksimaalselt 2 lehekülge) teemal „Millist Eestit soovin tulevikus kujundada ja milline võiks olla minu panus sellesse?“, mis peaks käsitlema:
  • Teie nägemust Eesti riigi ja ühiskonna arengusuundadest;
  • kuidas plaanite oma teadmiste, oskuste ja karjäärivalikute kaudu Eesti arengusse panustada;
  • võimaluse korral seost programmi läbimisega ja selle mõju Teie tulevikule.

Intervjuu
Kvalifitseeruvad kandidaadid kutsutakse vestlusele, mis toimuvad ajavahemikus 3.–5. detsembrini 2025. Intervjuud tehakse Tartus kohapeal või veebikeskkonnas.

Stipendiumi taotlemine
Mikrokvalifikatsiooniprogrammis osalemiseks on võimalik kandideerida Tartu Ülikooli Sihtasutuse Poliitikaakadeemia stipendiumile, mis katab õppetasu osaliselt või täies mahus.
Stipendiumile kandideerimiseks tuleb esitada samad dokumendid (CV, motivatsioonikiri ja essee) ka Tartu Ülikooli Sihtasutusele. Lisainfot stipendiumitingimuste ja kandideerimisvormi kohta leiate Tartu Ülikooli Sihtasutuse kodulehelt. Stipendiumiga seotud küsimuste korral palun võtke ühendust aadressil [email protected].

Tulemused
Nii vastuvõtukomisjoni otsused kui ka stipendiumi halduskogu tulemused tehakse kandidaatidele teatavaks hiljemalt 20. detsembril 2025.

Mikrokvalifikatsiooniprogrammi õppetasu on 7990 eurot, millele lisandub käibemaks. Õppetasu sisaldab muu hulgas:

• majutust Tartus (või Tallinnas) õppepäevadel;
• lõunasööke kõigil õppepäevadel;
• kord sessiooni jooksul toimuvaid sotsiaalseid üritusi koos kerge eine ja programmiga.

Õppetasu on võimalik katta ka Tartu Ülikooli Sihtasutuse Poliitikaakadeemia stipendiumiga, millele saab kandideerida koos programmi kandideerimisega. Stipendium katab õppetasu kas osaliselt või täies mahus. Stipendiumile kandideerimiseks tuleb esitada samad dokumendid, mis programmi kandideerimisel:

• CV;
• motivatsioonikiri;
• essee.

Stipendiumi tingimused ja kandideerimisvorm

Stipendiumi taotlemise tähtaeg on 1. detsember 2025!

Stipendiumifondi usalduskogu otsustab 15. detsembriks stipendiumi saajad ja määrab stipendiumide suuruse vastavalt fondi annetustena laekunud vahenditele.

Poliitikaakadeemia stipendiumifondi usalduskogusse kuuluvad Toomas Asser, Toomas Hendrik Ilves, Siim Kallas, Rein Lang, Jüri Raidla, Neinar Seli ja Kristiina Tõnnisson.

Stipendiumiga seotud küsimuste korral palun kirjutada aadressil [email protected].

Poliitikaakadeemia koosneb kahest eraldiseisvast mikrokvalifikatsiooniprogrammist:

1) „Strateegiline Eesti: majandus, julgeolek ja mõju“, mis alustab 2026. aasta kevadel;
2) „Tulevikukesksed valikud: otsustamisest innovatsioonini“, mis alustab 2027. aasta kevadel.

Pärast mikrokvalifikatsiooniprogrammide edukat läbimist on võimalik sooritada magistrieksam, pärast mida omistatakse selle edukale läbinule magistrikraad.