Skytte instituudi koridoris saab vaadata näitust „Naised Tartu ülikoolis 1919. aastani“

Johan Skytte poliitikauuringute instituudi 3. korruse koridoris on üleval stendid näituselt „Naised Tartu ülikoolis 1919. aastani“.

Näitus valmis samanimelise projekti (KUM-TA31, Kultuuriministeerium) raames, mille eesmärgiks oli koguda teavet Tartu keiserliku ülikooliga seotud naiste kohta. Kuigi üliõpilaseks naisi Tartu ülikoolis 19. sajandil ei võetud, sooritasid ülikooli juures eksamid ämmaemandad, koduõpetajad, hambaarstid, dentistid ja apteekriabilised ning sajandivahetusest alates proviisorid. Sajandivahetusel sooritasid eksamid ka esimesed naised, kes olid omandanud kõrgema hariduse mujal ning vajasid kõrgkoolidiplomit selleks, et Vene keisririigis arstina töötada. 1905. aastast lubati naisi lühikeseks perioodiks vabakuulajaks ning I maailmasõja ajal üliõpilasteks. Projekti raames sündinud andmekogu sisaldab üle 5700 naise, kuid tänaseks on selge, et see andmekogu ei ole täielik.

Töö projekti toel digiteeritud säilikutega jätkub Catherine Gibsoni projekti „Läbipõimunud piirimaad: impeeriumi-siseste kokkupuudete kaardistamine, et mõista paremini ruumilisi aspekte hilise Vene keisririigi ajaloos“ (PSG1042, Sihtasutus Eesti Teadusagentuur) raames. Tartu keiserlik ülikool ning 20. sajandi alguses tegutsenud eraõppeasutused tõid kokku naisi erinevatest impeeriumi piirkondadest. Isikutoimikutes olevad dokumendid aitavad taastada nende teekonda siia ning harvadel juhtudel ka seda, kuhu nad edasi liikusid.

Näituse autor on Tartu Ülikooli Johan Skytte Ida-Euroopa uuringute teadur Janet Laidla.