RAKE uuring paljastab puudujäägid ametiasutuste töös surmaga lõppenud perevägivalla juhtumite ennetamisel ja lahendamisel

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) avaldas 2025. aasta aprillis põhjaliku juhtumianalüüsi, mis keskendub aastatel 2019–2023 Eestis aset leidnud surmaga lõppenud lähisuhtevägivalla juhtumitele. Uuringu tellis Siseministeerium ning see on esimene omataoline riiklik ülevaade, mille eesmärk on kaardistada ametiasutuste tegevus ja kitsaskohad selliste äärmuslike juhtumite ennetamisel ja menetlemisel.

Analüüs hõlmas 27 juhtumit, kus perevägivalla tagajärjel hukkus inimene. Uuringust ilmnes, et peamised riskitegurid, mis viisid vägivalla eskaleerumiseni surmani, olid pikaajaline alkoholi kuritarvitamine, vaimse tervise probleemid ja varasem korduv vägivald. Enamiku juhtumite puhul olid vägivallatsejad ja ohvrid varem kokkupuutunud politsei, kohalike omavalitsuste, sotsiaaltöötajate või tervishoiuasutustega, kuid sekkumised olid killustatud, ebapiisavad või toimusid liiga hilja.

RAKE analüüs tõi esile, et ametkondade vaheline koostöö on puudulik, info liikumine piiratud ja juhtumite käsitlemine sageli fragmenteeritud. Erinevad asutused (politsei, prokuratuur, sotsiaaltöötajad, ohvriabi ja teised) ei oma selget ülevaadet teiste tegevusest ning tihti eeldatakse, et vastutuse võtab mõni teine institutsioon. Samuti ilmnes, et juhtumeid käsitlevad töötajad ei oma alati piisavalt teadmisi või kogemusi lähisuhtevägivalla märkamiseks ja ohule reageerimiseks.

Uuringus tehti rida konkreetseid soovitusi süsteemi parendamiseks:

• Iga surmaga lõppenud lähisuhtevägivalla juhtumi kohta tuleks viia läbi ametkondade ülene ühine juhtumianalüüs, et hinnata koostöö toimimist ja tuvastada kitsaskohad.
• Vaja on spetsialiseeritud ametnikke ja järjepidevat koolitust kõikides sektorites, sealhulgas politseis, kohalikes omavalitsustes ja meditsiinivaldkonnas.
• Tuleb tugevdada alkoholipoliitikat, parandada sõltuvusravi kättesaadavust ja kaaluda kohustusliku ravi mehhanisme korduvate õigusrikkumiste puhul.
• Vaimse tervise probleemide varajane märkamine ja süsteemne järelevalve on kriitilise tähtsusega, eriti kui riskigrupis on pered lastega.
• Andmete kogumine lähisuhtevägivalla juhtumite kohta tuleb ühtlustada ja teha paremini kättesaadavaks, et võimaldada tõenduspõhist ennetust ja poliitikakujundust.
  Lisaks rõhutatakse vajadust ühtlustada terminoloogiat. Näiteks mõisted „perevägivald“ ja „lähisuhtevägivald“ tekitavad segadust nii ametnike kui ka avalikkuse seas, mõjutades juhtumite korrektset käsitlemist.

Uuring põhineb dokumentide ja menetlusmaterjalide analüüsil, statistikal, juhtumite profiilidel ning 31 intervjuul, sealhulgas ohvrite lähedaste, ametnike ja ekspertidega. Kokku analüüsiti süvitsi 25 juhtumit, millele lisandus ekspertide ja praktikutega läbi viidud valideerimisseminar, et töötada välja süsteemseid parendusettepanekuid.

RAKE uurimisrühm (Sabina Trankmann, Mari Puniste, Kristiina Vain, Doris Pavlov, Janika Bachmann ja Triin Taal) rõhutab, et perevägivald ei ole üksikisiku probleem, vaid ühiskondlik nähtus, mille ennetamine nõuab asutusteülest süsteemset ja järjepidevat koostööd. Nende sõnul on iga ennetamata juhtum mitte ainult isiklik tragöödia, vaid ka süsteemi läbikukkumine.

Uuring on oluline sisend lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava 2024–2027 elluviimiseks ning pakub riigile ja ametkondadele konkreetseid samme, et vältida tulevikus sarnaste traagiliste juhtumite kordumist.

Loe täispikka uuringut siit.