Mart Peedel: „Ülikool on kast, mille teeb eriliseks tema siht – suunata kastist välja mõtlema"

Head kuulajad

Täna seisab mu ees ülikooli raskeim ülesanne – esindada teid kõiki, head riigiteadlased. Annan endast parima, vaatamata sellele, et kõik riigiteadlased on erisugused ja rajanud oma tee. See on aga märk sellest, et ülikool on täitnud oma eesmärki – pakkuda haridust, mis toetab meile sobivaid eneseteostuse võimalusi.

Ülikooli võib mõista kui kasti – hoonet, milles toimub tihe töö parema hariduse nimel. Ent usun, et räägin kõigi eest, kui väidan, et ülikool on palju enamat kui vaid kast. Ülikool on kast, mille teeb eriliseks tema siht – suunata kastist välja mõtlema. Lisaks kõigele, on see koht, milles oleme loonud sõprussuhteid, tulles toime kõigega, mis elu ette heidab.

Mõnes mõttes meenutab ta mulle Mati Undi "Sügisballi", milles mitusada inimest on koondunud ühte paneelmajja, püüdes otsida koos, ent eraldi, oma identiteeti. Eks Ülikool olegi olnud koht, kus lisaks kõigele leida oma identiteet. Seda identiteeti oleme otsinud osaledes tudengiorganisatsioonides, näiteks Riigiteaduste Seltsis, või laiendades oma teadmiseid kõrvalerialade näol. See toobki mind tagasi sinna, kus ma kõne alustasin – teid on väga keeruline esindada, sest eks me kõik olegi eriilmelised. Eriilmelised tiburullid. Tiburullid, nagu kutsuks meid, tänaseid lõpetajaid, üks riigiteaduste õppejõud. Nagu paneelmajade puhul tavapärane, ei pruugi me kursis olla kõigi selle elanike tegemistega. Samas, tegeledes erinevate huvidega, kostuvad teie hääled sellele vaatamata. Teie tegemistest on kuulda, te olete palju saavutanud.

Olgem ausad – ja lugege mu huultelt – meil on vedanud. Oleme saanud kogeda nii paljut. Kus siis veel, kui Skyttes, oleksime saanud kogeda küünlavalgel keset tormi Rein Toomla show-d? Või hoopis tulla õhtul, pärast loenguid, tagasi õppehoonesse, et koos kogu maja üliõpilaste ja töötajatega aeg maha võtta ning laulda karaoket? Ikka vaid Skyttes. Jään selliseid aegu igatsema. Aitäh teile kõigile, kes te olete kujundanud hubase ja koduse keskkonna. Aitäh, õppejõud, töötajad ning kaasüliõpilased.

Meil on vedanud, et meil on kokkuhoidev kogukond. Sel aastal olen tundnud Skyttele ja kaasüliõpilastele lähemal kui kunagi varem. Skytte instituut sai meile koduks – ent Skytte ei ole vaid kodu, Skytte on pere. Kui mõtlen tagasi esimese ülikooliaasta peale, siis võin öelda, et me oleme koos palju kasvanud. Nüüd on aga aeg astuda järgmised sammud ja täpselt nii, nagu meile on õpetatud – meile sobivalt ja enesekindlalt. Öeldakse, et Eesti on väike, ent olles Eestist eemal, selgub, et tegelikult on seda ka maailm. Seetõttu olen kindel, et isegi kui me suundume erinevatesse maailma paikadesse, ei vii tee meid üksteisest nii kaugele, et me ei jääks osaks meie ebatraditsioonilisest Skytte perest. On loomulik, et kui lapsed kord suureks kasvavad, kolivad nad oma armsast pesast välja. Me teame aga, et Skytte uks jääb meile alati avatuks. Meid oodatakse tagasi. Seega ma ei ütle hüvasti, vaid kohtumiseni. Minu ootused teile, head lõpetajad, on suured, kuna juba praegu olete te palju saavutanud. Seega – kiiremini, kõrgemale, kaugemale. Näeme peagi ning ma soovin meile kõigile edu sellel teekonnal.

Mart Peedel

Riigiteaduste õppekava lõpetaja
18. juuni, 2025.