Uuring „Eesti elanike suhtumine Euroopa Liitu: omatunnet seletavad tegurid ja mõjutamise võimalused“

Kuigi Eesti elanike toetus Euroopa Liitu (EL) kuulumisele on stabiilselt kõrge, iseloomustab siinset avalikku arvamust väga madal oma-tunne ELi suhtes. Eurobaromeetri andmed näitavad, et Eestis on võrreldes teiste liikmesriikidega kõige väiksem nende inimeste osakaal, kes usuvad, et nende hääl ELis loeb.

Usk sellesse, et tavakodanik saab poliitikat mõjutada, on teaduskirjanduse põhjal üks oma-tunde keskseid komponente identiteedi ja kuuluvuse kõrval. Eesti elanike madalat EL-alast oma-tunnet ei olnud varem süstemaatiliselt uuritud. See on oluline, kuna madalal oma-tundel võib olla mitmesuguseid ebasoovitavaid tagajärgi, sh negatiivne mõju ELi toetamisele ja Euroopa institutsioonide usaldamisele, elanike valmidusele ELi reegleid ja norme järgida ning osalusaktiivsusele Euroopa Parlamendi valimistel.

Uuringus selgitati välja Eesti elanike nõrga ELi-alase oma-tunde põhjused ning võimalused oma-tunde tugevdamiseks ja regulaarseks seireks. Fookuses olid küsimused, kuidas erinevad sotsiaalmajanduslikud tegurid (nt rahvus, kodakondsus, vanus, haridus, jne) mõjutavad omatunnet, millised elanike rühmad tunnevad end ELiga kõige vähem seotuna ja miks, ning milliseid kommunikatsiooni- ja seiremeetodeid võiks rakendada nende rühmade kaasamiseks ja kõnetamiseks.

Uuring koosneb viiest osast. Esimene osa kirjeldas uuringu teoreetilist raamistikku, määratledes omatunde mõiste ja viis dimensiooni. Teises osas analüüsiti statistiliste meetodite abil küsitlusuuringute andmeid eesmärgiga teha kindlaks, millised tegurid Eesti elanike ELi-alast omatunnet mõjutavad. Kolmas, kvalitatiivne osa hõlmas fookusgrupiuuringut, mille eesmärk oli mõista madala ELi-alase omatunde põhjuseid sihtrühmas, mida iseloomustab usaldamatus Eesti poliitiliste institutsioonide vastu ja veendumus, et nende hääl Eestis ei loe. Neljas osa esitas soovitused omatunde seiremetoodika täiustamiseks, pakkudes välja viise Riigikantselei regulaarse küsitlusuuringu ankeedi täiendamiseks. Viies peatükk esitas rea soovitusi ELi-alase omatunde suurendamiseks, keskendudes Eesti sisepoliitikale, ELi teemade käsitlemisele meedias, ELi-alase teabe kättesaadavusele ning Euroopa Liidu toimimise õpetamisele Eesti koolides.

Uuringu lõpparuanne on täistekstina kättesaadav alltoodud lingil.

• Projekti kestus: 01.11.2024–31.05.2025
• Vastutav täitja: Piret Ehin, TÜ võrdleva poliitika professor
• Teostav asutus: Tartu Ülikool, Johan Skytte poliitikauuringute instituut
• Rahastaja: Riigikantselei
• Projekti kirje Eesti Teadusinfosüsteemis: EE-EL3
  
  Uuringu lõpparuanne