Logan Carmichael kaitseb doktoritööd „Küberjulgeoleku valitsemine Eesti digitaalse valitsemise mudelis, 2007–2023“

17. märtsil kell 14.30 kaitseb Logan Carmichael politoloogia erialal doktoritööd „Cybersecurity governance responses in the Estonian digital governance model, 2007–2023“ („Küberjulgeoleku valitsemine Eesti digitaalse valitsemise mudelis, 2007–2023“).

Juhendaja:

Kaasprofessor Mihkel Solvak, Tartu Ülikool

Oponent:

Vanemteadur Miguel Alberto Gomez, Singapuri Riiklik Ülikool (Singapur)

Kokkuvõte

Viimastel aastakümnetel on valitsused üle maailma üha enam digiteerunud, mistõttu on tõstatunud küsimused selle kohta, kuidas rakendada küberjulgeolekumehhanisme e-valitsemise lahenduste kaitsmiseks. Doktoritöö autor käsitleb Eestit kriitilise juhtumina küberjulgeoleku ja e-valitsemise valdkonnas, analüüsides Eesti küberjulgeoleku valitsemise kujunemist. Iseäranis keskendub autor Eesti e-valitsemise süsteemi arengule aastatel 2007–2023. Eesti juhtumianalüüs on kolmetahuline. Esiteks teeb doktoritöö autor ülevaate Eesti e-valitsemise olukorrast ja kõrgelt digiteeritud keskkonnale omastest küberjulgeoleku väljakutsetest. Teiseks uurib autor riiklikke struktuure ja ökosüsteemi, mis on kujundatud küberjulgeoleku valitsemiseks selles tugevalt digiteeritud kontekstis, ning selle kujundamisega seotud kaalutlusi. Kolmandaks analüüsib doktoritöö autor valitsemisprotsesside toimimist ja otsuste tegemist küberjulgeolekukriisi korral ning mitmekesiseid tegureid, mida selles protsessis arvesse võetakse.

Doktoritöö autor panustab küberjulgeoleku valdkonda uute teoreetiliste ja praktiliste teadmistega. Juhtumiuuring Eesti näitel annab avalikult kättesaadavatele allikatele tuginedes põhjaliku ülevaate Eesti e-valitsemisest ja küberjulgeolekust. Poliitikamuutuste ja koostööpõhise valitsemise teooria lõikepunktis panustab autor analüüsiga, kuidas mitme sidusrühma osalusega õppimise ja kohanemise protsess on viinud küberjulgeoleku valitsemise ökosüsteemi kujunemiseni, mille eesmärk on tugevdada tulevast küberjulgeolekut ning mis on kohandatud Eesti eripärasele digikontekstile. Lisaks uurib doktoritöö Eesti riigi lähenemisviise kesksetele küberjulgeolekukriisidele, käsitledes neid ajaloolise institutsionalismi teooria ja kriisiohje vaatenurgast ning avades otsustusprotsesside kujunemist eesmärgiga tugevdada tulevast küberjulgeolekut. Kuna neid teoreetilisi lähenemisvõimalusi küberjulgeoleku valitsemisele on vähe arendatud, pakub doktoritöö neis valdkondades uut teoreetilist vaatenurka. Samuti pakub doktoritöö praktilisi õppetunde Eesti kriitilisest juhtumist, mida on võimalik kohaldada ka teiste riikide eripärade puhul.