Konverents juhtis tähelepanu eakate vastasele vägivallale

Eakatevastane vägivald on varjatud probleem. 2017. aastal kaasas Naiste Tugi- ja teabekeskus Tartu ülikooli Johan Skytte Poliitikauuringute Instituudi eesmärgiga suurendada teadlikkust probleemi olemusest ning töötada välja lahendused väärkohtlemise vähendamiseks. Sel aastal lõpeb TISOVA projekt, mis koolitas sotsiaaltöötajaid, vabatahtlikke ning eakaid endid ära tundma ning lahendama eakate väärkohtlemist.

Kolm aastat tööd väärib kokkuvõtete tegemist ja nende esitlemist. 17. septembril toimunud TISOVA konverentsil astusid üles mitmed valdkonna eksperdid ja eestvedajad, sh sotsiaalminister Tanel Kiik. Avasõnad lausus Marina Kaljurand.

Tanel Kiik, sotsiaalminister, tuletas avakõnelejana meelde, et naistevastase vägivalla vastu võitlemine on valitsuse selge prioriteet ja riigi poliitikate kujundamisel töötatakse nõrgemate kaitsmise nimel. Eakatevastane vägivald on vaja teemana tõstatada osana sellest, eriti kuna sellest on vähe räägitud eakate heaolu üle arutamisel. Kui hädasolevast lapsest on kohustus teatada ja see on ühiskonnas viimasel ajal hästi kommunikeeritud, ei tunne inimesed alati, et sarnaselt peaks teada andma hädas olevatest eakatest. See on mõtteviis, mille muutmisega peame tegelema.

Helmen Kütt, riigikogu Sotsiaalkomisjoni aseesimees, rääkis koroonaviirusest ja sel ajal toimunud eakate täielikust isoleerimisest. „Need otsused tehti kiiresti ja parima teadmisega, et neid kaitsta. Samas jäeti tähelepanuta võimalus, et eakad jäävad pikaajalisest üksindusest haigemaks – eriti, kui nad ei saa oma pereliikmeid kasvõi näiteks emadepäeval näha. Ei olnud võimalust isegi lilli või pakke saata.“ Selle lahendamiseks leiti näiteks Soomes võimalus ja ehitati klaasiga eraldatud boksid, kus hooldekodudes olevaid omakseid said pereliikmed külastada. Kui tuleb viiruse teine laine, on loodetavasti ka meie hooldekodudes paremini läbi mõeldud hooldatavate kaitse ja nende perekonnaga suhtlemise võimalused.

Luule Sakkeus, TLÜ Eesti demograafia keskusest rääkis üksildusest. See on sotsiaalse sidususe (negatiivne) näitaja, mis on Eestis väga kõrge. Nimelt on meie kultuurile omasem tegelda peaaegu ainult individuaalsete tegevustega (60% SHARE uuringu põhjal) ning ühistegevustest osavõtjate arv on Euroopa madalaim. Samas on suurem sotsiaalne võimekus seotud pikema elueaga, seda nii tegevuspiirangutega kui tegevuspiiranguteta kesk- ja vanemaealiste seas.

Le Vallikivi, Eesti perearstide seltsi juhatuse esimees, rääkis perearstide kogemusest mitteverbaalsete tõendite otsimisel ja leidmisel. Ning sellest, mida perearstid ja -õed kui tihti esimesed väärkohtlemise nägijad, endi jaoks ning edasi suunamiseks salvestavad. Ka tema kinnitus oli, et esmase abita ei jää keegi.

Konverentsi lõpetas naiste tugikeskuse, SKA Ohvriabi ja RK sotsiaalkomisjoni ekspertide arutelu „mida me saame teha, et 5 aasta pärast oleks olukord parem“. „Ehitame ometi valmis süsteemi, mis aitab omaste hooldajaid vaimselt kaitsta“(M. Orupõld). „Viime teadmise, et ka eakad vägivallaohvrid saavad kindlasti abi, nendeni, kes seda reaalselt vajavad. Täna on mitmeid kõnesid, kus eakas helistab ja uurib, et tema ju abi ei peaks saama, tema on juba liiga vana.“(A. Klaar). „Kogukond on võti, nemad tuleb appi saada, et eakaid, kes on hädas, aidata. Ja aitamine ei tähenda otse appi minemist vaid teadlikku teavitamist„(H. Kütt).

Olulise väljundina on TISOVA andnud mitu head ja kestvat tööriista, mille kasutamine ja igapäevatöösse juurutamine on sotsiaaltöötajate, aga ennekõike nende juhtide teha. Johan Skytte poliitikauuringute instituudi töörühma poolt loodud MOOC videoloengute programm on püsivalt kättesaadav ning annab koos harjutustega esmase sissevaate eakate vastu suunatud vägivalla tausta, selle märkide tundmise järgse tegutsemise ja vägivallaohvrite aitamise kohta. Kursus sai ka e-kursuse kvaliteedimärgi ning valiti 2020. aasta Aasta e-kursuse nominentide hulka. Lisaks valdkonna spetsialistidele on eakatel endil võimalik see kursus võtta ja õppida, mis vägivald üldse on, kas nad on seda kohanud ja kuidas sellest targalt ja varakult eemale hoida.

Kõik TISOVA materjalid on kättesaadavad kodulehel https://www.wave-network.org/tisova/ Lehel olevad lingid viivad eestikeelsete materjalide ja koolituskeskkonna juurde.

Lisainfo: Pille Tsopp-Pagan, NTTK ja Elis Vollmer elis.vollmer@ut.ee, Tartu Ülikool