Juhan Saharov kaitseb doktoritööd

Juhan Saharov kaitseb esmapäeval, 21. juunil kl 14.00 doktoriväitekirja teemal “From Economic Independence to Political Sovereignty: Inventing ’Self-Management’ in the Estonian SSR“ („Majandusiseseisvusest poliitilise suveräänsuseni: leiutades „isemajandamist“ Eesti NSV-s”). Kaitsmine toimub videosilla vahendusel (Zoomi koosoleku teel, Meeting ID: 984 1134 1938, Passcode: 171162).

Töö juhendajaks on kaasprofessor Eva Piirimäe Tartu Ülikoolist. Doktoritöö oponendiks on professor Balázs Trencsényi Kesk-Euroopa Ülikoolist.

Töö lühikokkuvõte:

Väitekiri pakub välja uue analüütilise mõiste, mille abil mõtestada ENSV-s aastatel 1987-1988 toimunud muutusi poliitilises keeles. Selleks on „mõisteline innovatsioon“, millega tähistatakse kaheosalist tegevust - peale termini varasema tähenduse (mõiste) radikaalsele muutmisele loob see lisaks intellektuaalse platvormi mõiste edasiseks laienduseks ning teiste (poliitiliselt kasutatavate) mõistete esiletõusuks. Selle näiteks on terminiga „isemajandamine“ toimunu, mille senist mõistet (ettevõtte majandusiseseisvus) laiendati 1987. aastal esiteks ruumiliselt (majandusüksuselt territoriaalüksusele) ja valdkonniti (ettevõtte iseseisvusest kõikide sotsiaalsfääride iseseisvuseni vabariigis) ning teiseks, see muutus aastal 1988 kogu vabariigi teadlaskonda mobiliseerivaks platvormiks (nn. IME projekt). Rahvusvahelist poliitikat kõige enam mõjutavaks tagajärjeks oli aga see, et „isemajandamise“ mõiste innovatsioon pani ettekavatsematult idanema järgmise, kõikidele liiduvabariikidele väga olulise poliitilise mõiste, milleks oli „suveräänsus“.

Doktoritöö eesmärgiks on uuesti mõtestada Eesti taasiseseisvumise konteksti, asetades fookuse esiteks varasemasse perioodi ning teiseks revolutsiooni keelelisele aspektile. Lisaks „isemajandamise“ mõistelisele innovatsioonile, eristab ja kirjeldab töö mitmeid teisi mõistelisi protsesse, muuhulgas mõistete kandumist teadusest poliitikasse. Doktoritöö fookus on siin ENSV teadlaskonnal. Intellektuaalide ja teadlaste roll 1987.-88. a sündmustes on küll üldiselt tunnustatud, ent samas ei ole vaadeldud teadlaste poolset poliitilise keele „hõivamist“ läbi pikema perioodi rekonstruktsiooni. Nimelt näitab töö, kuidas perestroika-aegne reformipoliitiline keel oli tugevalt mõjutatud 1960.-1970. aastatel ülemaailmses teaduskogukonnas esile kerkinud uute distsipliinide (nagu süsteemiteooria, juhtimisteadus, globaaluuringud) ekspertkeeltest.

Tutvu töö elektroonilise versiooniga DSpace’is

Teate edastas:

Maili Vilson
Teaduskommunikatsiooni spetsialist
Doktoriõppe koordinaator
Johan Skytte poliitikauuringute instituut
maili.vilson@ut.ee